Sisukord
Arvamus
Postimees
02.11.2016
Eesti Eutanaasia teema jagab meedikud kahte leeri (36) Surija sõnum jääjatele: seadustage eutanaasia (12) Opositsioon kogub Rõivase umbusaldusavaldusele allkirju Simsoni sõnul jätab Savisaar kaotamise kellelegi teisele Kaheksandalt korruselt kukkunud lapsel oli kõvasti õnne Talviku sõnul ootavat päästeametit muutused «Eesti laulule» esitati rekordiliselt 242 laulu (1) Rehvivahetajate käed tööd täis Kaljulaid ütles kirikule ära (75) Majandus Suurettevõtted ei leia Eestis rahale kohta Ossinovski sai Läti raudteelt hiiglasliku kahjunõude ja politseiuurimise Laenufirma juht: Pensionifondide tihedam vahetamine ei ole hea mõte Välismaa Trump jõudis küsitluse põhjal Clintonile järele Ida ja lääne vahel kahestunud Moldova valib presidenti Uus tulude deklareerimise kord paljastas Ukraina riigiteenistujate edevuse Afganistan jääb sõjas uimastitega alla Rootsis aitavad uusi tulijaid endised põgenikud (5) Arvamus Nikolai Karajev: kuidas hävitada pool Tallinna (38) Juhtkiri: eutanaasia Pandora laegas (7) Anne Samlik: praegune Nordica pole enam see, mis kevadel (1) Mart Raudsaar: oskust – ja leiba! Postimees 1995. aastal: prokurör nõuab Narva pätile surmanuhtlust Tiiu Kuurme: isanda käe jälg (6) Kultuur Lauri Sommer: iga elu on jutustus Kümme punkti Brightoni Bowiele Sport Rallimaailma tipus lüüakse kaardipakk uuesti segi Vägeva etenduse pakkunud Kohila oli üllatusele lähedal Saksamaa väravatemasinast puusepp lõpetas karjääri Kas Murray suur hetk jõuab tõesti kätte? Vormelibossi verine idee Rahvusvahelise poksiliidu vanad haavad kisti lahti Tarbija Homöopaatilisi preparaate müüakse apteegis kõrvuti ravimitega Tartu Aldjas täidab lapse salasoovi Võsavillemid murdsid elamise lähedal kolm tõujäära, neljas vaagub hinge (1) Mäksa tahab suurvalda, Luunja ajab sõrgu vastu Linn küsib uue IT-keskuse kohta rahva arvamust Hüüame hurraa, haarame rehad-labidad-harjad ning teeme kalmud korda. Kas ikka on nii lihtne? Paljude suurmeeste kalmudel vohavad umbrohi ja unustus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mart Raudsaar: oskust – ja leiba!

2 min lugemist
EALLi tegevdirektor Mart Raudsaar. FOTO: Sander Ilvest

Ilmneb, et rahvas ei tahagi alati tsirkust. Mida võiks sellest järeldada USA presidendivalimiste kontekstis, on veel vara öelda, ehkki minu sealsete sõprade sõnul on kampaania ületanud mitut senise poliitilise kultuuri piiri. Küll aga võib sellest teha täiesti teaduspõhiseid järeldusi Eesti kõrgkoolides toimuva õppe kohta.

Lõbustav ja meelelahutuslik loeng ei paku üliõpilastele alati rahulolu. Nõnda võtan enda jaoks kokku Tartu Ülikooli doktorandi, lätlanna Inna Kozlinska väitekirja ühe tulemuse.

Täpsustame. Kozlinska uuris Eesti ja Läti olulisemate ülikoolide ettevõtlusõppe õpiväljundite kolmikmudelit. Õpiväljundid tähendavad bürokraatlikus keeles õppimise jooksul õppuri omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Selles selgituses kolmainsus juba paistab. Õppur võiks ülikoolis omandada uusi teadmisi ja kriitilist mõtlemist (kognitiivsed väljundid), mingeid käelisi või käitumuslikke oskusi (psühhomotoorsed väljundid) ning uusi emotsioone, mis kristalliseeruvad hoiakuteks (afektiivsed väljundid).

Kõiki neid asju ühendab kogemuspõhine õpe: näiteks kuidas konstrueerida karbiidlampi, mille abil võib peaaegu õhku lasta kogu keemiakabineti, mida ma oma keskkooliajast väga eredalt mäletan. Mõistan, miks Kozlinska kirjutab: «…kogemuspõhine õppimisvorm ei anna alati paremaid õpitulemusi ja mõnel juhul seostub see isegi negatiivse mõjuga…»

Mulle meenub veel pilt, kuidas (vist 1993. aastal) lõpetas üks välismaa õppejõud Tartu Ülikoolis laual seistes ja kätega vehkides, sest ta ei näinud üliõpilastes afektiivseid väljundeid ehk keegi ei tulnud tema emotsioonidega kaasa. Auditoorium vaatas teda punnis kalasilmadega: «Küll möllab!» Nagu Vilde «Tabamata imes», ainult et negatiivselt.

Loomulikult on alati ja igas ühiskonnas rumalaid, kellelt saab raha ära võtta õppemaksuga (vabandust, Eestis enam ei tohi!), maagilise teleturu miniluuaga või poliitilise turunduse tulevärgiga. Kui meie eesmärk võiks olla aga inimeste reaalne harimine ja seeläbi kauaoodatud majanduskasv, võiks Kozlinska doktoritöö üle mõtiskledes meelde jääda järgmised punktid.

1. Kogemuspõhine õpe võib olla efektiivsem tavapärasest loengust, kui sellel on sisu ja kaasneb korralik juhendamine.

2. Huumor ja ainele atraktiivne lähenemine aitavad, kui neil on sisu ja kaasneb korralik juhendamine.

3. Heade õpitulemuste saavutamisel ei loe vanemate tegevusala, vaid isiklik motivatsioon, kui seda toetab õppeaines… teate juba küll.

Keskmine üliõpilane on tänapäeval tõsine ja motiveeritud tegelane, kes teab, mida ta otsib. Klounaad ja selle vastand, akadeemiline hüpnoos teda enam ei rahulda. Ülikoolid võiks pakkuda peale teooriakursuste (kognitiivne väljund) praktiliste ülesannete lahendamiseks grupitöid, kus juhendaja suudaks protsessi juhtida ja hiljem tulemuse kohta ka midagi tarka öelda. Lõbus värviliste paberite rebimine (afektiivne väljund) võiks jääda algkooli (kus see on väga tähtsal kohal – 1984. aastal tegime omaalgatuslikult rebimistehnikas Andropovi portreed, ehkki juhendaja ei kommenteerinud tulemust).

Olles naasnud poliitiliste teemade juurde, tuleb möönda, et kogemusõppe kogemus on siingi üha olulisem. Kui Carl Hovland Teise maailmasõja jooksul Ameerikas sõjapropagandaga tegeledes korraga avastas, et pelgalt inimeste tunnetele rõhumine ei aita enam, astus selle asemele arvamusliidrite teooria. Eesti viimaste presidendivalimiste aegu mõisteti, et peale arvamusliidrite mõjustamise on vaja kujunevas kodanikuühiskonnas pöörduda… otse inimeste poole. Kaasavalt.

Seotud lood
    01.11.2016 03.11.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto