K, 18.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Hüüame hurraa, haarame rehad-labidad-harjad ning teeme kalmud korda. Kas ikka on nii lihtne?

Ene Puusemp
Hüüame hurraa, haarame rehad-labidad-harjad ning teeme kalmud korda. Kas ikka on nii lihtne?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rudolf Kallase haud.
Rudolf Kallase haud. Foto: Margus Ansu

Kellele siis ikkagi kuuluvad suurmeeste hauad? Räämas kalmude probleem ärgitas Ülejõe Akadeemia «rektoraadis» ehk Tartu linnamuuseumis kokku kutsuma vestlusringi, milles osalemas kultuuriloolise pärandiga seotud inimesed. Et kokkutulek liiga õhku täis ei valguks, on kutsutud ka Tartu linna asutuse Kalmistu juhataja ajaloolane Enn Veenpere (pildil).

Veenpere annab olukorrast arvude keeles ülevaate: Tartu linna asutusel Kalmistu on hallata 77 hektarit, millel asub 37 000 kalmu. Igapäevast korrastust teeb siin 10–12 inimest.

Ta räägib, et muinsuskaitseamet on võtnud kõik linnas asuvad kalmistud tervikuna kaitse alla. Kavandatavad restaureerimistööd tuleb kooskõlastada kultuurimälestiste kaitse spetsialistidega. Linnavalitsuselt saab ja muinsuskaitseametilt on võimalik taotleda restaureerimiseks toetust. Kuid seda jätkub eelkõige avariiolukordade kõrvaldamiseks. Näiteks tänavu taastati Telleri kabeli katus, tuleval aastal tuleb korda teha fassaad. Kalmistute ala on aga suur.  «Vajadused ja võimalused on tasakaalust väljas,» nendib Veenpere.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Kultuur
Sport
Tarbija
Tartu Postimees
Tagasi üles