Sisukord
Päevakomm
Postimees
03.11.2016
Eesti Mälumäng Palju õnne Dilbert Horoskoop Male Postimehe test: eriarstile pääsemiseks on oma nipid (5) Tagakülg Reps lubas jätta Kremli ukse lahti Narkoärikas kiskus kultusbändi kohtuasja Savisaar võib kutsuda kongressi boikottima Eesti lühiuudised Auditid tegid EASi juhtidest mustad lambad (5) Valge lumevaip kattis pea kogu Eesti Süstlavahetuse ümber möllavad kired (1) Majandus Musk viib Tesla katusele Majanduse lühiuudised Brändid võtsid youtuber’itelt süütuse Välismaa PERSOON: Proua Abedin ja härra Viiner (1) Saksa poliitikud kritiseerivad Putini gaasijuhet üha teravamalt Välismaa lühiuudised Erdoğani solvanud saksa koomiku kohtuasi läks uuele ringile Kommentaar: Mis Mosuliga tegelikult toimub? (2) Trump ja Farage – kaasvõitlejad ja hingesugulased Arvamus Kadri Simson: Aasa plaan lõpetab majandussurutise alles 2023. aastaks (9) Urmas Klaas: riigireformiga hoogsalt edasi (3) Juhtkiri: moodsad kommionud Postimees 1925. aastal: riigi kasutamata vara Jüri Laurson: elekter ei mõista nalja - külvab surma Egle Heinsar: koostööks pole vaja asutusi liita (1) Aare Tammemäe: valitsus saab majanduskasvu, kui loob investeerimisobjekte (2) Kultuur Ütle, kas sa oled feminist? (2) Ruum on huvitav ja teisi anekdoote kunstinäituselt Sport Spordi lühiuudised Viimaste minutite väravad tõid Meistrite liigas neli edasipääsejat Selver jätkab Kohila alustatud teekonda Värsked tuuled ujumiskoondise süsteemis Suur kemplus Eesti suusaelus: kellele kuulub raha, kes peab tasuma kulude eest? Inglased ja šotlased peavad FIFAga lillesõda Priit Pullerits: Eesti imede karuteene Tallinn Süstlavahetuse ümber möllavad kired (1) Tartu Tartu linnapea loodab valimistelt 7000 häält Tasulisest alast leiab tasuta parkimiskohti Mugav bussipiletisüsteem takerdus mobiiliuuendustesse (1) Mänguasjamuuseumisse saabub kastide kaupa Legosid Priit Pullerits: Eesti imede karuteene Tugevamad ja targemad tartlased tahavad sekkuda kõrgesse mängu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Egle Heinsar: koostööks pole vaja asutusi liita

2 min lugemist
Egle Heinsar. FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Eesti Keele Instituudi võimalikku liitmist Tartu Ülikooliga on uue hooga arutatud kuu aega, alates selle direktori Tõnu Tenderi artiklist 4. oktoobril.

Kui kurikuulus Gunnar Oki raport mullu suvel ilmus, jõudis üldine arutelu ja hoiakud minu mäletamist mööda üsna kiiresti selleni, et paljud sealsed soovitused ei ole piisavalt läbimõeldud. Seda on öelnud valitsust nõustav keelenõukogu, samuti ütles seda Tenderi artikkel. Nüüd aga oleme taas selle juures, et soovitus oli, nüüd tuleb kaaluda. Tasakaaluka inimesena on värske haridus- ja teadusminister Maris Lauri teatanud, et uisapäisa ta ei otsusta, vaid kaalub asja tasa ja targu. Tähendab, vanalt dokumendilt pühiti taas tolm ja hakati asja edasi ajama, sest soovitused on must valgel olemas.

Peale tuleb kummaline hirm. Me oleme seda kõike näinud – kas tagasi NSVLis? Kui on signaalid, küllap teevadki ära… Ma ei taha öelda, et valitsuse liikmel ei ole otsustusõigust, aga millal me selleni jõudsime, et sõltume ühes olulises valdkonnas inimese suvast, oleme tema meelevallas? Olgugi et tasakaaluka ja aruka inimese omas.

Miks ei võiks jääda senigi toiminud koostöö juurde? Seda pole keegi eitanud ega küsimuse alla seadnud. Küll on näiteks Tartu Ülikooli praegune rektor Volli Kalm pigem võtnud rõhutada kasu, mida EKI on saanud koostööst TÜga (PM 28.10). Millegipärast vaikib ta maha selle kasu, mida TÜ on saanud koostööst EKIga. Ma ei leia, et nüüd peaks hakkama arvutama, kumb on rohkem kasu saanud, kahtlen, kas seda üldse saakski rahasse vms ümber panna ja kas see on üldse vajalik. Koostöö on nagu sümbioos, peen seeneniidistik puu ümbruses. Kui tasakaalu rikkuda, on sümbioos lõhutud ja seda ei pruugigi enam toimima saada.

Me oleme nii harjunud selle rikkusega, mis meil on. Üks telefonikõne keelenõuandesse ja ma saan kohe toru otsa eesti keelekorraldaja, kes kuulab, nõustab, juhatab keeleallikateni, olgu siis sõnastikud või nõuandeartiklid. Meil on keeleallikad ehk sõnaraamatud, mida uuendatakse järjepidevalt ning mis käivad ajaga kaasas ja kolivad üksteise järel ka internetti, võimaldades lihtsamat otsingut. Need kaks sugugi mitte väikest asja on need, mille olemasolu võetakse vist enesestmõistetavana. Neid pealtnäha erinevaid asju pole mõistlik ka teineteisest lahutada – keelenõu varal on keelekorraldajail teadmine, mis keelekasutajale parasjagu muret teeb, mis küsimused esile kerkivad, mis on uued nähtused, millele on võib-olla vaja omakeelne nimetus saada. Keelenõu küsimusi-vastuseid saab järgemööda süstematiseerida, jälgida, sealt selguvaid suundumusi uurida ning selle põhjal teha ettevalmistusi näiteks õigekeelsussõnaraamatu muutmiseks.

Südamevärinal, hirmuga homse pärast on igaühel raske töötada, see ei ole kuidagi kasulik ei üksikisikule ega ühiskonnale laiemalt.

Seotud lood
02.11.2016 04.11.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto