Sisukord
Juhtkiri
Postimees
03.11.2016
Eesti Mälumäng Palju õnne Dilbert Horoskoop Male Postimehe test: eriarstile pääsemiseks on oma nipid (5) Tagakülg Reps lubas jätta Kremli ukse lahti Narkoärikas kiskus kultusbändi kohtuasja Savisaar võib kutsuda kongressi boikottima Eesti lühiuudised Auditid tegid EASi juhtidest mustad lambad (5) Valge lumevaip kattis pea kogu Eesti Süstlavahetuse ümber möllavad kired (1) Majandus Musk viib Tesla katusele Majanduse lühiuudised Brändid võtsid youtuber’itelt süütuse Välismaa PERSOON: Proua Abedin ja härra Viiner (1) Saksa poliitikud kritiseerivad Putini gaasijuhet üha teravamalt Välismaa lühiuudised Erdoğani solvanud saksa koomiku kohtuasi läks uuele ringile Kommentaar: Mis Mosuliga tegelikult toimub? (2) Trump ja Farage – kaasvõitlejad ja hingesugulased Arvamus Kadri Simson: Aasa plaan lõpetab majandussurutise alles 2023. aastaks (9) Urmas Klaas: riigireformiga hoogsalt edasi (3) Juhtkiri: moodsad kommionud Postimees 1925. aastal: riigi kasutamata vara Jüri Laurson: elekter ei mõista nalja - külvab surma Egle Heinsar: koostööks pole vaja asutusi liita (1) Aare Tammemäe: valitsus saab majanduskasvu, kui loob investeerimisobjekte (2) Kultuur Ütle, kas sa oled feminist? (2) Ruum on huvitav ja teisi anekdoote kunstinäituselt Sport Spordi lühiuudised Viimaste minutite väravad tõid Meistrite liigas neli edasipääsejat Selver jätkab Kohila alustatud teekonda Värsked tuuled ujumiskoondise süsteemis Suur kemplus Eesti suusaelus: kellele kuulub raha, kes peab tasuma kulude eest? Inglased ja šotlased peavad FIFAga lillesõda Priit Pullerits: Eesti imede karuteene Tallinn Süstlavahetuse ümber möllavad kired (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: moodsad kommionud

2 min lugemist
Arvutikasutaja. Pilt on illustratiivne FOTO: SCANPIX

Kui täiskasvanud inimene registreerib end näiteks mõne kaupluse püsikliendiks ja jätab lepingut sõlmides väikeses kirjas olevatele tingimustele tähelepanu pööramata, on see üks asi. Hoopis teine on lugu aga alaealiste puhul – kui täiskasvanu manipuleerib lastega, lubades neile omakasu eesmärgil mingeid (näilisi) hüvesid. Kuskilt jookseb ka eetiline piir, kus lastele huvitava ja loova tegevuse pakkumine muutub labaseks kommionutrikiks.

Me õpetame oma lastele ettevaatlikkust võõraste inimeste suhtes. Räägime neile, et mänguasja või maiustuse pakkuja suhtes tuleb valvas olla. Kuidas aga peaksime reageerima seesugusele nähtusele internetimaailmas, kus lõbusast videost «vaadake, kui huvitav asi mul on» tehakse külmalt tootereklaam? Seda olukorras, kus õigusruumis on palju halli ala, kus regulatsioonid ei suuda ülikiiresti areneva tehnoloogiaga sammu pidada. Kuid just sellises keskkonnas kasvavad üles praegused lapsed, niinimetatud Z-põlvkond, kes on sõna otseses mõttes tehnoloogiasse sündinud.

Traditsioonilised ajakirjandusväljaanded järgivad oma tegevuses eetikakoodeksit, see tähendab, et teatud eetilistes printsiipides ollakse kokku leppinud. Näiteks laste intervjueerimise reeglid on rangelt paika pandud. Võib öelda, et ka täiskasvanud (video)blogijate maailmas toimib teatud loomulik eneseregulatsioon – varjatud reklaam või pettus tuleb ilmsiks ning ajaveebi pidaja kaotab osaliselt või täielikult usaldusväärsuse. Teisiti on lastega, kelle loomingulist tegevust veebis ning selle mõju eakaaslastele tootereklaamina ära kasutatakse. Tasuks on youtuber’itele seejuures laigid ja klikid, mis võivad küll ühel hetkel olla sotsiaalne kapital, kuid teisalt ahvatleda lapsi olukordadesse, kus nad olla ei taha, kuid ei suuda seda ka ette näha. Ning kaitset ei paku neile eriti keegi.

Kiirlaenude, hasartmängude või lapstööjõu kasutamise suhtes on ühiskond jõudnud kokkulepeteni, mis on ka seadusesse kirjutatud. Ka lastele suunatud reklaam on reguleeritud, kuid veebikeskkondades toimuvat ei pruugi paragrahv katta ning sellest ongi saamas moodsate kommionude küüniline rahamasin.

Seaduste kirjutamine aga nõuab paratamatult aega. Juhtumipõhine lähenemine, mida tarbijakaitse praegu kasutab, ei pruugi olla toimiv lahendus. Vastutavad ametkonnad peaksid piiripealsetest või piire ületavatest näidetest rohkem rääkima, et tõsta teadlikkust ning et tarbijad saaksid rahakotiga hääletades sobimatut käitumist tõrjuda. Teisalt peaks ka ettevõtetel endal olema piisavalt vastutustunnet, et lapsi reklaamis mitte ära kasutada. Ka kõlbelistel väärtustel on hind, mõelgem kasvõi ausale kaubandusele (fairtrade).

Seotud lood
    02.11.2016 04.11.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto