Suursaadik Marin Mõttus: Türgist, pikemalt kui päevauudis

Marin Mõttus FOTO: Välisministeerium

Eesti on praeguses keerulises olukorras otsustanud rääkida Türgiga, mitte Türgist, kirjutab Eesti suursaadik Ankaras Marin Mõttus. Ta kirjeldab Eesti ja Türgi suhete tausta ja praegust seisu ning väidab, et kahe riigi tipptasemel kohtumistel ei tegeleta keerutamisega.  

Tellijale Tellijale

1935. aastal avas 12-aastane Türgi Vabariik saatkonna 17-aastase Eesti Vabariigi pealinnas Tallinnas. Välissaatkondi oli toonases Eestis ainult üheksa ja küllap lisas värske Türgi saadik Nuri Batu Tallinna diplomaatilisele korpusele värvi. «Ta on tänapäeva türklase prototüüp – suur eurooplane ja veel parem türklane,» kirjutas uuest saadikust Uudisleht septembris 1935. Eestit ees ootavatest karmidest aegadest ei osanud tollal veel keegi mõelda, kuid huvitav oleks teada Türgi toonase presidendi Mustafa Kemal Atatürgi kaalutlusi saatkonna avamisel nii kauges Põhjamaa linnas. Omajagu visionääri temas kahtlemata oli... Igatahes oli Türgi üks neid riike, mis ei tunnustanud kunagi Nõukogude okupatsiooni Eestis.

Uudis, et Türgi valis külmas sõjas poole aastal 1952, astudes NATO liikmeks, jõudis Eestisse ilmselt poliitpropagandistliku kõverpeegli kaudu, kui üldse jõudis. Türgi polnud endale valinud kerget teed, aga erinevalt Eestist oli ta teinud selle valiku ise – niivõrd, kuivõrd riik saab üldse maailmapoliitikas päris iseseisvalt otsustada. Ja märtsis 2006 – pool aastat pärast Türgi liitumisläbirääkimiste algust Euroopa Liiduga – asusid Türgi Vabariigi lennukid Balti õhuturbemissiooni raames valvama Eesti taevast. Sellele järgnenud kümnend pole olnud kummalegi riigile päris pilvitu, kuid on sisaldanud koguni kolme riigipea tasemel visiiti, hulga ministrite külastusi ja kümneid sisukaid ning avameelseid konsultatsioone.

05.11.2016 08.11.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto