Rändeleppe õnnestumise koormus lasub Kreeka saartel

Victoria väljak ehk inimkaubitsejate ja migrantide peamine kohtumispunkt Ateenas. Foto: Hanna-Hulda Reinkort/Postimees

Kreeka on rändekriisi olemust kõige lähedamalt tunda saanud. Veel praeguse aasta esimestelgi kuudel saabus Kreekasse Türgi kaudu ligi 2000 inimest päevas.

Pärast 20. märtsil jõustunud Euroopa Liidu ja Türgi rändelepet muutus olukord märkimisväärselt ning päevas jõudis riiki 60–100 inimest. Kreeka migrantsiooniministri Ioannis Mouzalase sõnul on see arv võrreldav rändekriisieelse tasemega aastatel 2012–2013.

Märtsis suleti ametlikult ka Kreeka ja Makedoonia piir ning seega kaotasid migrandid Balkani rändetee, mis oli varem populaarne viis Lääne-Euroopasse jõuda. Rändelepe ja piiri sulgemine on aga tunduvalt vähendanud varem riigis lokanud inimkaubandusäri.