Sisukord
Kultuur
Postimees
12.11.2016
Eesti Reformierakonna toitumisahel kärbumas (8) Horoskoop Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Male Keskpartei pole esitanud eelarvele ühtegi muudatusettepanekut Kaebus nr 668 Liiklusõnnetuse tõttu suleti Pärnus Papiniidu sillal liikluse Kristiine kaamerad võtavad rikkujad sihikule Eesti lühiuudised Tutvustati võru- ja eestikeelse pilteepose «Kalevipoeg» II osa Ukraina põgenik: kodumaa surus mu põlvili, Eestis tõusen taas jalule (43) Leping Putini parteiga koormab sündivat valitsust (10) Isadepäev lumises loomaaias Majandus Majanduse lühiuudised Veebikaubamajal CrazyDeal lasub pettusekahtlus (1) Välismaa Trump sunnib Euroopat end kokku võtma (11) Trumpi-vastased meeleavaldused kestsid teist ööd järjest (3) Pariisi ründajad aasta aega hiljem: muist vangis, muist surnud Prantsuse muusikud hoiavad Bataclanist eemale Pariisi ellujääjad õpivad uuesti jalgele tõusma Hirmunud turistid väldivad Prantsusmaad (1) Kreml hoidub lähikuudel pingetest Arvamus Lauri Hussar: Jüri Ratas, rebige see leping puruks! (13) Trumpi hea muinasjutt (5) Peaministriks tänu ühele vastuhäälele (4) Kukkumine pilvepiirilt (7) Esileedi, mitte proua president (2) Peeter Langovitsi tagasivaade: Soome lipp taas Toompeal Marti Aavik: saatkond okupeeritud Tarmo Soomere: kuidas mõistlikkus võidab laamendamise kiuste (2) Juhtkiri: kõigile hoolivatele Eesti isadele Sergei Metlev: keset erilist Eesti põlvkondade heitlust (2) Arvamusliider Madis-Ulf Regi: minu päevik 2016 Kultuur Aja auk. Montyl läks kehvasti Nädala plaat. Uus peatükk Nashville'is / Vokoodriga kantri Eesti kultuuri täheatlas: kogudusest rahvuseks NUKU teater avab uue vana kodu uksed Eksistentsiaalne Undusk ja tema opus magnum Sport Legendaarne Henry trimmib Belgia ründajaid mänguks Eestiga tippvormi Matsalu võib rikkuda Salumetsa kindlana näiva võidu (1) Ogier’d ja Tänakut ennustatakse tiimikaaslasteks Eesti uisukrossisõitja jahib kohta esikümnes AK Aja auk. Montyl läks kehvasti Peeter Langovitsi tagasivaade: Soome lipp taas Toompeal Nädala plaat. Uus peatükk Nashville'is / Vokoodriga kantri Eesti kultuuri täheatlas: kogudusest rahvuseks Tarmo Soomere: kuidas mõistlikkus võidab laamendamise kiuste (2) Agu Laisk: kolm teadusuudist – Esna bussipeatuse rahvale, keemikule ja bioloogile Soome silla siinpoolne ots Sergei Metlev: keset erilist Eesti põlvkondade heitlust (2) Eksistentsiaalne Undusk ja tema opus magnum Šamaanirännakul dukhade juures unes ja ilmsi Arter Trumpi juuksed – mis värk nendega on? (2) Eesti mees andis tõuke Trumpi suurhotelli rajamiseks Pillimängija peab olema vormis nagu sportlane Anna-Greta Tsahkna – segu emalõvist, bullterjerist ja tantsutüdrukust Uisk seisis sildas, härjad sees… Mida teeb naine, kui mees trambib (või meest trambitakse)? Moodne aeg: näete, mis mul on jagada! Isadepäeva hommik – lapsed köögis Kõht õndsalt täis Moekäsud ja -keelud meestele Kõhulihased kauniks – süvatreeninguga! Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Eksistentsiaalne Undusk ja tema opus magnum

4 min lugemist
Näidendi autor Jaan Undusk. FOTO: Peeter Langovits

«Me saame väikerahvana oma kõrgkultuuri jätkata üksnes kui eksistentsialistid, kui loomingulised absurdistid. Loogiliselt võttes peaksime me sooritama kultuurilise enesetapu. On alati olnud neid, kes seda soovitavadki, suuri loogikuid, saksastajaid, venestajaid, inglistajaid. Meie tähtsus maailmas seisneb selles, et nurjaminekut ette aimates teeme näo, nagu poleks mingit nurjaminekut karta.» (lk 127) Tahaks hüüda: nõnda kõneles Zarathustra (ja Undusk on kirjutanudki Nietzschest), aga nõnda kõneleb meie juhtivamaid ja säravamaid humanitaare akadeemik Jaan Undusk.

Tellijale

Kui looming ühes, vaevalt miljon kõnelejat hõlmavas keeles on loogikavastane, siis veel absurdsem näib olevat tegelemine selle kultuuri emakeelse enesekirjeldusega, kogu eestikeelse humanitaariaga. Unduski kolmekümne aasta sisse mahtuv metatekstiline looming (ja kaugeltki mitte kõik) on nüüd ligi tuhandel leheküljel kokku võetud. Kuigi selle pealkiri «Eesti kirjanike ilmavaatest» viitab üksnes osategevusele à la «lisandused või ääremärkused», siis tegelikult on meie ees seni hõlmavaim ja sügavuti minevaim eesti kirjandusliku semioosi (autorid, tekstid, kontekst, retseptsioon, tähendus) käsitlus. Siin saavad kokku kolm ajalugu, esiteks, üldine ajarida alates varakeskajast kuni 20. sajandi lõpuni ja sellega seotud (Euroopa) kultuurilugu; teiseks, ideede (vaimu) ajalugu, ning kolmandaks, paljuski eelnevaga seotud tekstide ajalugu. Lisanduvad kirjandusteoreetilised (resp filosoofilised), isikupsühholoogilised vaatenurgad (portreteerimine).

Raamatu sisukorrast ilmneb, et Unduski teose struktuuri markeerivadki isiksused (kultuurikangelased), kelleta poleks «ei tänane Eesti riik ega ajas edasi kestev eesti vaim mõeldav.» (lk 16) Igaüks neist kujutab endast väikest universumit, lõpmatust, mille keskmes ongi nimi (Henrik, Kristian Jaak, Faehlmann, Kreutzwald, Merkel, Jakobson, Hurt, Koidula, Grenzstein, Tuglas, Aavik, Luts, Tammsaare, Oras, Ivask, Smuul, Ristikivi, Kross, Jaks, Vanem Tuulik, Runnel, Unt – kõik nimed trükituna versaalis, rõhutamaks nende tuumsust, pärisnimelisust) ja mille kui «kättesaamatu teise lõpmatuse» tunnistamine tähendab selle teise seadmist «iseendaga ühele pulgale.» (lk 11). Unduski hõlmavus ja süvitsiminek tulenebki nende isikute ja loomingu kontsentrilisest läbikirjutamisest, mis on mingi kihi samaaegne avamine, aga ka lisamine. Võrdluseks sobib mistahes taimevilja koorimine, aga siiski selle erinevusega, et Undusk ei jäta koori laokile, vaid sätib need kõik tuuma ümber tagasi. Tervik ei lähe kaduma, sünnib koguni uus tervik – inimene kogu tema iseduses. Gottfried Wilhelm Leibnitzi «Monadoloogiale» osutades: «Iga hingestatud tervik on monaad, iseendasse suletud maailm. Monaadidel puuduvad aknad. Neisse sisse vaadata ei saa. Leppigem sellega ja austagem üksteises monaadi.» (lk 11) Siinkohal meenub, et ka Lotmani kultuurisemiootikas viidatakse Leibnitzi monaadidele – «kultuur kui eneseküllane universum», «tähendust tekitav struktuur kui omamoodi semiootiline monaad», milleks võib olla nii kultuur tervikuna kui ka üksiti iga tekst (J. Lotman «Semiosfäärist», 1999, lk 41–42).   

11.11.2016 14.11.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto