Sisukord
Arvamus
Postimees
11.11.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Viljandi ajaloolane seisab Mulgi valla nime vastu (13) Sada eurot pole siin mingi raha (17) Šaakalite rohkus paneb lambakasvatajad muretsema Riigikogu hakkab arutama ravikanepi legaliseerimist Päev päeva haaval võimuleppe poole (1) Tallinna jõulukuusk toodi tänavu Raplamaalt Paljud Eesti lapsed ei jõua õigel ajal ravile Elron kustutas tartlaste unistuse Riia liinist Raasuke: algatused tuleb kähku ellu viia (8) Majandus Sada eurot pole siin mingi raha (17) Majanduse lühiuudised Kinnisvara peab kontsernile raha teenima Stockmanni juht: Eestis läheb meil hästi, sest siinsel majandusel läheb paremini kui Soomel Raasuke: algatused tuleb kähku ellu viia (8) Välismaa Maailm pöördus New Yorgis tagurpidi KOHALIK VAADE: Hispaaniat vaevab krooniline töötus Obama ja Trump otsisid Valges Majas lepitust Trumpi traageldatud valitsus Välismaa lühiuudised 11.11.2016 Portugali vangla pakub koertemajutust USAs lahvatasid Trumpi võidu järel meeleavaldused Professor: Trump on üleilmse nakkuse tulemus (17) Arvamus Jaak Jõerüüt: arvamuste tsunami on USA valimiste lisatulemus (3) Juhtkiri: mõttekohti uuele valitsusele (11) Margus Paas: miks ei suudetud Trumpi võitu ette näha? (3) Hannes Lents: kas seadus peaks toetama kokkuleppevedusid? (4) Postimees 1911. aastal: rahvas toetab uut raudteed (1) Tanel Veenre: mis on isa armastuse mõõt? Henrik Roonemaa: kas sina näed oma Facebookis EKRE valijaid? (4) Rein Veidemann: usutunnistusest sõltumata oleme Lutheri pärijad (18) Kultuur Kultuuri lühiuudised Vanaema elutants kummituste kabarees Võiduseriaali fookuses 90ndate Eesti Sport Kas sajandi poksimatš peetakse uuesti? Võimalus on 75 protsenti Spordi lühiuudised Hamilton valmistub tiitlit loovutama Kullamäe: vaatamata kõigele pidanuksime edasi murdma Kanadas sündinud jalgpallikoondislane: Eesti on minu kindel valik Tour de Trump ja profimaadlus ehk USA president on spordipoiss Imemees Laine peegeldab Soome hoki töö vilju Tarbija Reisikiri: viimased Mongoolia rändajad kolivad linna Tartu Mingist Riia rongist ei maksa unistada Kolm mülgastänavat kaovad tuleval aastal Uus foor sunnib jalakäija pikalt ootama Tartu lumepark avab laupäeval nõlvad Vald plaanib Kavastu ajast ja arust veevärgi üle võtta Kolmanda klassi lapsed teenivad raha klassiekskursiooniks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rein Veidemann: usutunnistusest sõltumata oleme Lutheri pärijad

2 min lugemist
Rein Veidemann raamatu esitlus FOTO: Toni Läänsalu

Eile oli mardipäev, mis muistsel ajal tähistas aastavahetust. Aga see on ka üks hingedeaja tähtpäevadest, mis oma nime saanud katoliikliku pühaku Toursi Martini (316–397) järgi. 10. novembril 1483 Eislebenis sündinud poisslaps ristiti järgmisel päeval ja sai oma nime  selle päeva pühaku järgi. See poisslaps oli Martin Luther.

Meile nagu kogu hilisemale protestantlikule maailmale algas luterlik ajaarvamine 31. oktoobril 1517, mil Wittenbergi kiriku uksele naelutati 95 teesi «indulgentside väe selgitamiseks» – reformatsiooni manifest. Neist teesidest, mille seinale kinnitamise fakt pole kinnitust leidnud ja mis olemuselt olid vaid teoloogiliseks väitluseks esitatud laused, sai luterluse ikoon.

Nüüd ja järgnevalt kogu aasta tähistatakse poole sajandi möödumist sellest pöördest. Nii ka Eestis, kus kaks nädalat tagasi tuldi rahvusraamatukogus kokku kongressiks «Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid.» Kaht teineteist täiendavat ettekannet, TÜ professori Marju Lepajõe ettekannet usupuhastuse mõjust hariduse mõistmisele Eestis ja keeleteadlase Kristiina Rossi ettekannet «Kiri tuleb kirikust» tahan siinkohal iseäranis esile tõsta just nende moraalse väljundi tõttu.

Mida ma silmas pean? Aga seda, et sõltumata meie usutunnistusest või selle puudumisest, sõltumata meie suhtest kirikuga, peame tunnistama, et oleme rahvuse ja kultuurina need, mida oleme Lutheri pärijatena. Lepajõe meenutas Lutheri teesi koolist kui Jumala teost, hariduse võrdsest kättesaadavusest – põhjuseks see, et Lutheri järgi on kõik kristlased vaimuliku seisuses – ning selle humanistlikust sisust. Lutheri ühest, seni veel tõlkimata jutlusest pärineb aga mõte, et kuigi laps kuulub vanematele, on ta samal ajal kogu ühiskonna varandus. Sellest ka meie ühine hool ja vastutus laste harimise eest. Eestlaste hariduspüüu juured on luterluses. Ja seda on omakorda  aidanud istutada köstrid ja pastorid. Juba 17. sajandi lõpuks oskas kolmveerand eesti rahvast lugeda.

Luteri nõue võimaldada rahval suhelda piibliga emakeeles viis eesti kirjakeele kujunemisele. Tõesti, kiri on tulnud (luterlikust) kirikust, nagu ka Kristiina Ross rõhutas, öeldes ümber üht Hando Runneli  vemmalvärssi: «Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust.» Aga siit omakorda järeldub eestikeelsus kui üks eesti kultuuri  põhitunnustest. Keele kasutamise võimaluse väikseimgi ahendamine on hoop kultuurivõimelisusele.

Need nimetatud ja kaugeltki mitte kõik luterluse teened, mille läbi oleme saanud kultuurrahvaks, on piisav selleks, et ka usuväliselt tunnistada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku erilist asendit eesti ühiskonnas. Kirikus käimine ei pruugi olla ainult usutunnistuse järgimine. See võib tähendada ka austust «Lutheri pöörde» kui eesti kultuuri ühe lätte ees. Mäletan, et president Lennart Meri just sellisel motiivil võttiski ette tee kirikusse.

Seotud lood
10.11.2016 12.11.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto