Sisukord
Arvamus
Tänane leht
11.11.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Viljandi ajaloolane seisab Mulgi valla nime vastu (13) Sada eurot pole siin mingi raha (17) Šaakalite rohkus paneb lambakasvatajad muretsema Riigikogu hakkab arutama ravikanepi legaliseerimist Päev päeva haaval võimuleppe poole (1) Tallinna jõulukuusk toodi tänavu Raplamaalt Paljud Eesti lapsed ei jõua õigel ajal ravile Elron kustutas tartlaste unistuse Riia liinist Raasuke: algatused tuleb kähku ellu viia (8) Majandus Sada eurot pole siin mingi raha (17) Majanduse lühiuudised Kinnisvara peab kontsernile raha teenima Stockmanni juht: Eestis läheb meil hästi, sest siinsel majandusel läheb paremini kui Soomel Raasuke: algatused tuleb kähku ellu viia (8) Välismaa Maailm pöördus New Yorgis tagurpidi KOHALIK VAADE: Hispaaniat vaevab krooniline töötus Obama ja Trump otsisid Valges Majas lepitust Trumpi traageldatud valitsus Välismaa lühiuudised 11.11.2016 Portugali vangla pakub koertemajutust USAs lahvatasid Trumpi võidu järel meeleavaldused Professor: Trump on üleilmse nakkuse tulemus (17) Arvamus Jaak Jõerüüt: arvamuste tsunami on USA valimiste lisatulemus (3) Juhtkiri: mõttekohti uuele valitsusele (11) Margus Paas: miks ei suudetud Trumpi võitu ette näha? (3) Hannes Lents: kas seadus peaks toetama kokkuleppevedusid? (4) Postimees 1911. aastal: rahvas toetab uut raudteed (1) Tanel Veenre: mis on isa armastuse mõõt? Henrik Roonemaa: kas sina näed oma Facebookis EKRE valijaid? (4) Rein Veidemann: usutunnistusest sõltumata oleme Lutheri pärijad (18) Kultuur Kultuuri lühiuudised Vanaema elutants kummituste kabarees Võiduseriaali fookuses 90ndate Eesti Sport Kas sajandi poksimatš peetakse uuesti? Võimalus on 75 protsenti Spordi lühiuudised Hamilton valmistub tiitlit loovutama Kullamäe: vaatamata kõigele pidanuksime edasi murdma Kanadas sündinud jalgpallikoondislane: Eesti on minu kindel valik Tour de Trump ja profimaadlus ehk USA president on spordipoiss Imemees Laine peegeldab Soome hoki töö vilju Tarbija Reisikiri: viimased Mongoolia rändajad kolivad linna Tartu Mingist Riia rongist ei maksa unistada Kolm mülgastänavat kaovad tuleval aastal Uus foor sunnib jalakäija pikalt ootama Tartu lumepark avab laupäeval nõlvad Vald plaanib Kavastu ajast ja arust veevärgi üle võtta Kolmanda klassi lapsed teenivad raha klassiekskursiooniks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hannes Lents: kas seadus peaks toetama kokkuleppevedusid?

2 min lugemist
Hannes Lents FOTO: Erakogu

Jõudsalt kasvavale jagamismajandusele takistusi luues piirame paljude uute innovaatiliste lahenduste loomist ja laienemist Eestisse, kirjutab Eesti Jagamismajanduse Liidu esimees Hannes Lents.

Eile sai ilmsiks, et riigikogu majanduskomisjon toetab endiselt kokkuleppevedude seadustamist, kokkuleppeveod aga erinevad senisest taksoteenusest ja jäävadki erinema.

Tõsi, tekkinud olukord pole kellelegi meeltmööda. Turul on uus teenus, mis ei sobitu üks-ühele senisesse õigusruumi, kuid mille on praegusel kujul Eestis omaks võtnud kümned tuhanded kasutajad ning sajad teenusepakkujad.

Uued teenused saavad tekkida vaid tänu sellele, et senistes tegevusmudelites esinevad puudused, mida on võimalik efektiivselt lahendada. Uued lahendused ei pane veel kedagi uut teenust kasutama. Kõrgetasemelisest tehnoloogiast on olulisem see, kas väljapakutud lahendus ka reaalselt kasutajate elu paremaks muudab.

On tagurlik sundida uusi teenuseid järgima jäigalt senist süsteemi, mille puudusi uued teenused lahendavad. Sobivate seaduste loomisega saab alustada siis, kui selleks on tekkinud reaalne vajadus. Kiiresti kasvavate tehnoloogiapõhiste ettevõtete areng on tavalise seadusloomeprotsessiga võrreldes väga kiire. Et sellest arengust osa saada ja see ühiskondlikke huve teenima panna, tulebki rahvaesindajatel operatiivselt tegutseda. Kõnealuse eelnõu puhul on tegemist laiema küsimusega, kui seda on kokkuleppeveod ja taksoturg. Huvigruppide ring on oluliselt suurem kui Uber ja taksofirmad. Olen osalenud mitmel kohtumisel riigikogus ja ministeeriumites. Neid uksi on kulutanud ka Taxify, Wisemile, taksoettevõtjad, taksojuhid, kindlustusandjad, liisinguettevõtted ja veel mitmed teised osalised.

Eri huvigruppide seisukohtade esitamine, ettepanekute tegemine ja nende ärakuulamine käibki hea seadusloome juurde. Igaüks, kes sellistes konsultatsioonides on osalenud, teab, et vaid ühe osalise erahuvi teenivat seadust kehtestada on sama hästi kui võimatu. Lisaks ühiskondlikule huvile on igas seaduses põimunud nii ärihuvid kui ka erakondade poliitilised programmid.

Oluline on mõista, et kokkuleppevedude puhul on tegemist täiesti uue teenusega, millel pole seaduses isegi nimetust. Siinkohal saavadki seaduse loojad toetuda senisele kogemusele ning kokkuleppevedusid korraldavate seotud osaliste vajadusele. Seni on erakondade esindajad näinud selles Eesti ühiskonda edasiviivat arengut. Muul juhul poleks nad lahenduse otsimiseks seaduseelnõu menetlemist ette võtnud.

Reguleerimata teenuseid leidub pea igas valdkonnas, kuid tihti lõpetavad need tegevuse enne, kui on suutnud oma potentsiaali realiseerida. Peamine põhjus on ajale jalgu jäänud ning tarbetult piiravad seadused – reeglid, mis teenisid ühiskondlikke huve enne tehnoloogia ja ärimudelite arengut.

Ma ei välistagi, et kehtivad reeglid ahistavad peale uute tulijate ka vanu tegijaid. Muutunud olukorras tasuks needki üle vaadata. Võrdse konkurentsi tagamiseks uutele tulijatele oma aja ära elanud regulatsioonide kehtestamine pole mõistlik.

Kokkuleppevedusid puudutavast seaduseelnõust saab koostöömajandust reguleeriva õigusloome pretsedent Eestis. Seaduse eesmärk ei tohiks olla pidurdada positiivset arengut ning ma ei näe ühtki põhjust, miks riiklikud regulatsioonid ei peaks teenuse innovatsiooni toetama. Jõudsalt kasvavale majandusharule takistusi luues piirame paljude uute innovaatiliste lahenduste loomist ja laienemist Eestisse.

Seotud lood
10.11.2016 12.11.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto