Juhtkiri: elu pärast Exceli tabelit

Uue koalitsioonileppe võimalik mõju metsaelule. FOTO: Urmas Nemvalts

Eesti valitsuste viimastel kümnenditel korratud mantra on olnud eelarvetasakaal ja see, et maksudega ei mängita ning laenu ei võeta. Nüüd võivad vähemalt viimased muutuda, kuna uues valitsuskoalitsioonis domineerivad erakonnad, kes on oma valijatele antud lubadustes traditsiooniliselt keskendunud ümberjagamisele.

Loomulikult peab Eesti valitsuse eesmärk olema see, et meie inimesed elaksid ühtemoodi enam-vähem hästi, aga mitte ühtemoodi halvasti. Omaette küsimus on muidugi, kuidas seda eesmärki saavutada.

Vaesus on Eesti ühiskonna suurim probleem olnud kogu meie senise ajaloo vältel ning tänapäevalgi ei suuda 500–600 euro vahele jääv brutopalk ega 300-eurone pension pakkuda väärikat elu. Astmelises tulumaksus on paljud eksperdid näinud kõige tõhusamat vaesuse vastu võitlemise moodust, kuid selle vastased on osutanud mitmele kitsaskohale, alates sellest, et suureneks motivatsioon oma tulusid varjata, kuni selleni, et nõnda kasvaks veelgi keskuste ja provintside lõhe, kuna tulumaks on Eestis kõige olulisem omavalitsuse sissetulekuallikas.

Praegu võib öelda, et Eesti valija ei ole astmelisele tulumaksule oma mandaati andnud ja see ei saa juhtuda enne 2019. aasta riigikogu valimisi, kuid koalitsioonikõnelustel ettevalmistamisel olev maksusoodustus vaesematele oleks ettevalmistav samm selle poole.

Madalapalgaliste maksusoodustuse üks vaieldamatu efekt oleks asjaolu, et see vähendaks palgatõusu survet tööandjatele. Eelmistel kümnenditel olid meie konkurentsieeliseks madalad tööjõukulud, kuid nüüd oleme selle minetanud, kuna näiteks Poolas on need kuni 20 protsenti madalamad ning tunduvalt madalamad on tööjõukulud ka meie lõunanaabrite juures Lätis ja Leedus. Seepärast on küsitav, kas sellest algatusest kujuneb uus kasvumootor.

Koalitsioonikõneluste üks kindel põhimõte on Exceli tabelite põhjal majanduspoliitika juhtimisest loobumine. See on kahtlemata positiivne, kuna vaid tabeliarvudele keskendudes loobuti sageli põhjalikumast analüüsist ja tulevikuvisioon kippus seetõttu hägustuma, mis saigi üheks oluliseks seisaku põhjuseks. Uus koalitsioon on läinud seda teed, et sõnastanud põhiprobleemid ja otsinud võimalikke lahendusi nende lahendamiseks, mis on asjade normaalne käik.

Tähtis muudatus on ka see, et uus koalitsioon ei välista laenuvõtmist, lubades seda teha vaid suurte projektide ja konkreetsete eesmärkide realiseerimiseks, mitte jooksvate kulude katmiseks. Kui see plaan kunagi realiseeruks, siis on oluline, et valitsus peaks sõna ja kulutaks laenuraha rangelt vaid projektidele, mis toodaks tulevikus uut kasvu ja tooks uusi töökohti, mitte ei valaks laenuraha infrastruktuuri arendamisel lihtsalt n-ö betooni.

Seotud lood
12.11.2016 15.11.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto