Sisukord
Loodus
Tänane leht
19.11.2016
Eesti Dilbert Male Palju õnne Horoskoop Mälumäng Kontroll leidis Tallinna Sadamas kümme põhjendamatut lepingut Uus maksuplaan tõstab autode hinda Alkoholi salakaubavedu mereväe moodi Tagakülg Erakonnad panevad ministrid paika Eesti lühiuudised Isesõitvate autode õpetaja: 2020. aastal teedele jõudvad isesõitvad autod enamikku maailma ei sobi (2) Ekspeaministri sissepoole elu Peterburis: päris vahva on (1) Uudiseid loomaaiast: pelikanid ootavad pulmi Majandus Majanduse lühiuudised Uus maksuplaan tõstab autode hinda Turismisektori visa selgitustöö jõudis lõpuks kuuljate kõrvu Välismaa Obama lahkus Merkelit kiites Minielektrijaamad annavad külades tööd Washingtonis tunti Eesti kaitseministri vastu suurt huvi (3) Brexiti muusikal naerutab läbi pisarate 21. sajandil unistavad tadžikid Lenini lubadusest – saada elektrit Arvamus Juhtkiri: maksurevolutsiooni ei tule Postimees 1994. aastal: surmavalt kiirgav objekt Kiisa eramaja köögikapis pärines Saku radioaktiivsete jäätmete hoidlast Taimar Peterkop: elektroonilise demokraatia ragin (1) EKI keelekool: Leiger pole president Lõpuks ometi minister (2) Kätlin Konstabel: mõistmise triumf on võimalik Teine isa Mida Euroopa tegelikult vajab? Eerik-Niiles Kross: vana maailmakord ongi juba lõppenud (13) Ene Pajula veste: kõigi maade proletaarlased, ühinege ehk Mammi tervitab keskerakondlikku valitsust Peeter Langovitsi tagasivaade: Paldiski linnapilt muutub Kultuur Luuletaja Kaur Riismaa meheiga Soojuseotsingud kosmilise külmuse maal Meie kirjandusilma Suur Munamägi. Mats Traat – 80 Kuukass andis teatepulga härra Klaasile Pagunitega literaadi mälestused Eesti kultuuri täheatlas: keel kui olemise koda Aja auk. Oliver Stone ja Salvador Nädala plaat. Käänakutega vigur-rock Sport Inglismaa koondise kapteni raske nädal Spordi lühiuudised Eesti tennise helge tulevik: raha on, mängijaid samuti Salumets: mängijatega peab tööd tegema, mitte laskma neil niisama istuda Uue külmutusseadme abil olümpiaajalugu tegema AK Luuletaja Kaur Riismaa meheiga Soojuseotsingud kosmilise külmuse maal Meie kirjandusilma Suur Munamägi. Mats Traat – 80 Pagunitega literaadi mälestused Kuukass andis teatepulga härra Klaasile Taimar Peterkop: elektroonilise demokraatia ragin (1) Milline teater on poliitiline? Kätlin Konstabel: mõistmise triumf on võimalik Aja auk. Oliver Stone ja Salvador Nädala plaat. Käänakutega vigur-rock Eerik-Niiles Kross: vana maailmakord ongi juba lõppenud (13) Enneaegne surm kliimamuutustega võideldes: konflikt Euroopa ja Eesti energia- ja õhusaastepoliitika vahel (1) Arter Kui keha ei taha sõna kuulata Päikesepaistelise oru serenaad Rahvusvaheline rõivahunnik Mikk Targo teeb Eesti muusika kuuldavaks Intelligentne koomiksifilm Tark ei torma Mantel – talve tähtsaim rõivas FFFF ehk filmifriigid filmifestivalil Toita linde või mitte toita – selles on küsimus Burksikoht, mida armastavad pered Aga koidikud on siin sportlikud Hõbelusikas katab laua Poola köök ja elukestev õpe Nutikellad, tahvelarvutid ja lauaarvutid – kas kolm kaduvat tehnoloogiamulli? Audi Q2. Väike ja samas suur Jüri Luik: ega paanika meid kuskile aita. Oluline on jääda rahulikuks (14) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Enneaegne surm kliimamuutustega võideldes: konflikt Euroopa ja Eesti energia- ja õhusaastepoliitika vahel

3 min lugemist
Ülo Niinemets, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor. FOTO: Margus Ansu

Montrealis keelustatakse 2018. aastaks kõik kaminad ja ahjud. Uutesse majadesse ei tohi traditsioonilisi ahjusid ja kaminaid ehitada ka USAs. Eesti ja Euroopa poliitikad liiguvad aga vastupidises suunas ning nii võib tulevikus siin mandril olla õhusaastest tulevaid surmasid kuus korda rohkem kui ookeani taga, kirjutab Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets. 

Tellijale Tellijale

Kliimamuutuste peamiseks põhjuseks peetakse süsihappegaasi (CO2) osakaalu tõusu õhus. Seda põhjustab kauges minevikus, miljonite aastate eest moodustunud orgaanilise aine ehk fossiilsete kütuste põletamine tänapäeval. Süsihappegaasi kontsentratsiooni vähendamiseks liigutakse energiapoliitikas üha enam taastuvenergia kasutuselevõtu poole. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel oligi 2015. aasta maailma energiatootmises pöördepunktiks, sest lisandunud energiavõimusest ületasid taastuvenergiaallikad esimest korda traditsioonilisi energiaallikaid. Hinnanguliselt kiireneb lähiaastatel taastuva energia tootmine veelgi nii Euroopas kui ka teistes võtmeriikides, USAs, Hiinas ja Indias.

Siiski ei ole taastuvenergiale üle minemise viisid kõik ühtviisi keskkonnasõbralikud. Kui Põhja-Ameerikas keskendutakse peamiselt päikese- ja tuuleenergia ning soojuspumpade abil keskkonnast ammutatava energia kasutuselevõtule, siis Euroopa energiapoliitika peab oluliseks fossiilsete kütuste põletamise asendamist biomassi põletamisega, seda eriti kodumajapidamistes. Paraku on põletamisel põhineval kliimapoliitikal seni laialdaselt käsitlemata varjukülg. Ajakirja Nature hiljuti avaldatud ülevaateartikli andmetel on just kodumajapidamistes toiduvalmistamisest, vee soojendamisest ja maja kütmisest tulenev tahkete kütuste põletamine maailma suurimaid õhusaastajaid (Subramanian, 2014).

18.11.2016 21.11.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto