L, 2.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Enneaegne surm kliimamuutustega võideldes: konflikt Euroopa ja Eesti energia- ja õhusaastepoliitika vahel

Ülo Niinemets
, Eesti Maaülikooli professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik
Enneaegne surm kliimamuutustega võideldes: konflikt Euroopa ja Eesti energia- ja õhusaastepoliitika vahel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Ülo Niinemets, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor.
Ülo Niinemets, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor. Foto: Margus Ansu

Montrealis keelustatakse 2018. aastaks kõik kaminad ja ahjud. Uutesse majadesse ei tohi traditsioonilisi ahjusid ja kaminaid ehitada ka USAs. Eesti ja Euroopa poliitikad liiguvad aga vastupidises suunas ning nii võib tulevikus siin mandril olla õhusaastest tulevaid surmasid kuus korda rohkem kui ookeani taga, kirjutab Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets. 

Kliimamuutuste peamiseks põhjuseks peetakse süsihappegaasi (CO2) osakaalu tõusu õhus. Seda põhjustab kauges minevikus, miljonite aastate eest moodustunud orgaanilise aine ehk fossiilsete kütuste põletamine tänapäeval. Süsihappegaasi kontsentratsiooni vähendamiseks liigutakse energiapoliitikas üha enam taastuvenergia kasutuselevõtu poole. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel oligi 2015. aasta maailma energiatootmises pöördepunktiks, sest lisandunud energiavõimusest ületasid taastuvenergiaallikad esimest korda traditsioonilisi energiaallikaid. Hinnanguliselt kiireneb lähiaastatel taastuva energia tootmine veelgi nii Euroopas kui ka teistes võtmeriikides, USAs, Hiinas ja Indias.

Siiski ei ole taastuvenergiale üle minemise viisid kõik ühtviisi keskkonnasõbralikud. Kui Põhja-Ameerikas keskendutakse peamiselt päikese- ja tuuleenergia ning soojuspumpade abil keskkonnast ammutatava energia kasutuselevõtule, siis Euroopa energiapoliitika peab oluliseks fossiilsete kütuste põletamise asendamist biomassi põletamisega, seda eriti kodumajapidamistes. Paraku on põletamisel põhineval kliimapoliitikal seni laialdaselt käsitlemata varjukülg. Ajakirja Nature hiljuti avaldatud ülevaateartikli andmetel on just kodumajapidamistes toiduvalmistamisest, vee soojendamisest ja maja kütmisest tulenev tahkete kütuste põletamine maailma suurimaid õhusaastajaid (Subramanian, 2014).

Märksõnad
Tagasi üles