Pangandus jääb, aga pangad ei pruugi

Pildil Harri Rantanen. FOTO: Tairo Lutter

Ehkki pangandust on kindlasti vaja ka tulevikus, pole SEB Grupi kliendiandmete teenuste juht Harri Rantanen kindel, kas alles jäävad ka pangad. Tema sõnul on pangad seni olnud väga visad tehnoloogilisi muutusi kasutusele võtma, kuid viimastel kuudel on ta märganud muutust.

Tellijale Tellijale

Finantstehnoloogia idufirmad ennustavad, et suurte pankade aeg saab peagi läbi, sest nad on liiga kaugel, liiga kallid, liiga kohmakad. Olete sellega nõus?

Jah. Sellega on üsna lihtne nõustuda. Alles viimaste kuudega või viimasel aastal on olukord hakanud tasapisi muutuma. Näiteks SEB lõi oma projekti poolteist aastat tagasi.

Asi on kultuuris – kuidas me kohtleme kliente, kuidas iseennast. Enamik panku ei loo uusi tehnoloogilisi võimalusi ise. Panganduse uued teenused on loonud teised, kes lähtuvad kliendi perspektiivist ja panganduse spetsiifikast. Seepärast on meile väga oluline koostöö fintech-ettevõtetega (finantstehnoloogiaettevõtted – toim). Nad on väiksemad ja kiiremad, nad teavad paremini, kuidas mobiiliseadmetele rakendusi teha. Võtmeküsimus on koostöö.

Alguses, nii aasta-poolteist tagasi, arutleti selle üle, kas fintech konkureerib pankadega. Muidugi konkureerivad nad pankadega teatud valdkondades, aga meil on ka palju koostöövõimalusi. Me loome teenuseid koos, sest meie, pangad, oleme aeglasemad, oleme kallid. Aga meil on klientide kohta palju andmeid, meil on kontod, tavaliselt on meil fintech’i jaoks veidi rohkem raha ja me saame nende uusi ideid toetada. Pangad aga saavad õppida, kuidas pakkuda teenust kliendisõbralikumalt.

Kasutate terminit «avatud pangandus». Mida see tähendab?

14.11.2016 16.11.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto