Sisukord
Kultuur
Postimees
19.11.2016
Eesti Dilbert Male Palju õnne Horoskoop Mälumäng Kontroll leidis Tallinna Sadamas kümme põhjendamatut lepingut Uus maksuplaan tõstab autode hinda Alkoholi salakaubavedu mereväe moodi Tagakülg Erakonnad panevad ministrid paika Eesti lühiuudised Isesõitvate autode õpetaja: 2020. aastal teedele jõudvad isesõitvad autod enamikku maailma ei sobi (2) Ekspeaministri sissepoole elu Peterburis: päris vahva on (1) Uudiseid loomaaiast: pelikanid ootavad pulmi Majandus Majanduse lühiuudised Uus maksuplaan tõstab autode hinda Turismisektori visa selgitustöö jõudis lõpuks kuuljate kõrvu Välismaa Obama lahkus Merkelit kiites Minielektrijaamad annavad külades tööd Washingtonis tunti Eesti kaitseministri vastu suurt huvi (3) Brexiti muusikal naerutab läbi pisarate 21. sajandil unistavad tadžikid Lenini lubadusest – saada elektrit Arvamus Juhtkiri: maksurevolutsiooni ei tule Postimees 1994. aastal: surmavalt kiirgav objekt Kiisa eramaja köögikapis pärines Saku radioaktiivsete jäätmete hoidlast Taimar Peterkop: elektroonilise demokraatia ragin (1) EKI keelekool: Leiger pole president Lõpuks ometi minister (2) Kätlin Konstabel: mõistmise triumf on võimalik Teine isa Mida Euroopa tegelikult vajab? Eerik-Niiles Kross: vana maailmakord ongi juba lõppenud (13) Ene Pajula veste: kõigi maade proletaarlased, ühinege ehk Mammi tervitab keskerakondlikku valitsust Peeter Langovitsi tagasivaade: Paldiski linnapilt muutub Kultuur Luuletaja Kaur Riismaa meheiga Soojuseotsingud kosmilise külmuse maal Meie kirjandusilma Suur Munamägi. Mats Traat – 80 Kuukass andis teatepulga härra Klaasile Pagunitega literaadi mälestused Eesti kultuuri täheatlas: keel kui olemise koda Aja auk. Oliver Stone ja Salvador Nädala plaat. Käänakutega vigur-rock Sport Inglismaa koondise kapteni raske nädal Spordi lühiuudised Eesti tennise helge tulevik: raha on, mängijaid samuti Salumets: mängijatega peab tööd tegema, mitte laskma neil niisama istuda Uue külmutusseadme abil olümpiaajalugu tegema AK Luuletaja Kaur Riismaa meheiga Soojuseotsingud kosmilise külmuse maal Meie kirjandusilma Suur Munamägi. Mats Traat – 80 Pagunitega literaadi mälestused Kuukass andis teatepulga härra Klaasile Taimar Peterkop: elektroonilise demokraatia ragin (1) Milline teater on poliitiline? Kätlin Konstabel: mõistmise triumf on võimalik Aja auk. Oliver Stone ja Salvador Nädala plaat. Käänakutega vigur-rock Eerik-Niiles Kross: vana maailmakord ongi juba lõppenud (13) Enneaegne surm kliimamuutustega võideldes: konflikt Euroopa ja Eesti energia- ja õhusaastepoliitika vahel (1) Arter Kui keha ei taha sõna kuulata Päikesepaistelise oru serenaad Rahvusvaheline rõivahunnik Mikk Targo teeb Eesti muusika kuuldavaks Intelligentne koomiksifilm Tark ei torma Mantel – talve tähtsaim rõivas FFFF ehk filmifriigid filmifestivalil Toita linde või mitte toita – selles on küsimus Burksikoht, mida armastavad pered Aga koidikud on siin sportlikud Hõbelusikas katab laua Poola köök ja elukestev õpe Nutikellad, tahvelarvutid ja lauaarvutid – kas kolm kaduvat tehnoloogiamulli? Audi Q2. Väike ja samas suur Jüri Luik: ega paanika meid kuskile aita. Oluline on jääda rahulikuks (14) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Luuletaja Kaur Riismaa meheiga

4 min lugemist
Kaur Riismaa FOTO: Peeter Langovits

Tänavu kevadel kolmekümnendat sünnipäeva tähistanud Kaur Riismaa on juba vilunud ja kogenud autor. Kuigi ta debüütluulekogu «Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd» ilmus vaid viie aasta eest, 2011. aasta sügisel, on ta loomulikult luuletanud kauem. Nagu vast paljud teismelised, tegi Riismaa esimesi poeesiakatsetusi juba teismelisena. Eks osaliselt see seletabki tema debüütteose hämmastavat küpsust, mille puhul tekkis hetkeks tunne, et kuhu on sellisel autoril üldse võimalik veel liikuda.

Tellijale Tellijale

Üsna pea sai selgeks, et on ikka küll. Kui võrrelda Riismaa värsket, seitsmendat kogu «Soekülm» tema debüüdiga, on areng – või on see siiski pelk muutumine? – siiski märgatav. Aeg teeb oma töö. Ja just noore inimese puhul võib juba paar aastat või paar raamatut tähendada suurt hüpet.

Riismaa pole siiski mingi hüppaja või kargaja tüüp. Tal on oma laad, oma keel, oma arusaam asjadest, oma viis mõelda ja tunda ning sellest jutustada, ning ka tema areng või muutumine toimub kõige selle sees. Riismaa raamatud – nii luulekogud kui ka kaks proosateost – moodustavad justkui verstapostid ühel teerajal, mis viib üha edasi. Kuhu just, ei tea ilmselt autorgi. Või teab autor vähem kui lugeja, kes saab vaadelda tekste ja teoseid distantsilt ning märgata seda, mis autori jaoks on olemuslik, loomulik osa temast endast.

18.11.2016 21.11.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto