R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Algusest peale loodud vaid vene häälte jaoks

Algusest peale loodud vaid vene häälte jaoks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 7
11. detsember 2004. Ühtse Venemaa poolt on Tallinna rahvusraamatukogusse lepingule allkirja andma tulnud Valeri Gussev (vasakult) ja Valeri Bogomolov, Keskerakonda esindavad Ain Seppik ja Mailis Reps.
11. detsember 2004. Ühtse Venemaa poolt on Tallinna rahvusraamatukogusse lepingule allkirja andma tulnud Valeri Gussev (vasakult) ja Valeri Bogomolov, Keskerakonda esindavad Ain Seppik ja Mailis Reps. Foto: Peeter Langovits

Toonased keskerakondlased ei varja, et skandaalne koostööprotokoll Vladimir Putini partei Ühtse Venemaaga sündis 2004. aastal üksnes ühel kaalutlusel – aidata Keskerakond vene häältega lõpuks ometi võimule. Väited koostööst olid alguses õrn lootus, hiljem lihtsalt suitsukate.

Aasta 2003. Keskerakonda juhib jõuline tandem: eeslaval Edgar Savisaar, kulisside taga aga raudse haardega endine siseminister Ain Seppik.

Keskerakond võtab märtsikuistel riigikogu valimistel võidu, ent jäetakse Res Publica moodustatavast koalitsioonist häbiväärselt välja. Savisaar on pettunud – see on talle juba õige mitmes kord kaotada.

Ühtlasi on selge, et valijaskond on parteide vahel jagunenud, aga uute inimeste valima toomiseks tuleb pilk otsustavalt eestivenelaste poole pöörata.

See õnnestus, see oli väga praktiline otsus ja aasta pärast saime valitsusse, kus tegime koos Reformierakonnaga kaks aastat väga head tööd.

«Olime Moskvas ajal, mil Venemaa oli taas maailma poliitilisele kaardile tõusmas. Me otsisime sealt potentsiaalseid poliitilisi partnereid,» meenutas praegune riigikogu liige Vladimir Velman.

Kuigi käidi ka Jabloko ja Paremjõudude Liidu kongressil, jõuti peagi arusaamisele, et marginaalsete erakondadega pole mõtet koostööleppeid sõlmida. Ühtse Venemaa kongressil nägid keskerakondlased, kuidas mitme teise riigi parteide esindajad samasuguseid leppeid järjest alla kirjutasid.

Magus võimalus

Ain Seppikule, kes rääkis head vene keelt ning oli venelaste seas äsja heasse kirja tõusnud, oli selge, et võimalust tuleb ära kasutada. Seppikul olid käes palju paremad kaardid, kui toona vene valija seas veel vähetuntud Savisaarel.

2002. aastal oli Seppik siseministrina lahendanud Eestis kirikutüli, andes 18 pühakoda ühe krooni eest rendile Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kirikule. Võimalus selle pinnalt Ühtse Venemaaga sooje suhteid arendada oli paljulubav.

Keskerakonna juhatus polnud sugugi üksmeelne – paljud olid leppe poolt, aga oli ka vastaseid. Riskantne ettevõtmine, leidsid mõned. Ent toona oli maailm teine – Venemaa ei kujutanud endast Eestile ega maailmale sõjaohtu.

Jutt, nagu oleks leping tehtud ära Savisaare teadmata, paika ei pea. «Savisaar kaotas erakonna usalduse alles viimastel aastatel, aga toona ei sündinud ükski lepe ega otsus tema selja taga. Muidugi ta teadis ja hääletas juhatuse kogunemisel laua otsas istudes leppe poolt,» ütles Seppik.

12 aasta taguse lepingu sündimise detaile Seppik enda sõnul ei mäleta. Küll aga oli leppe sõlmimisel väga praktiline põhjus – kuna eestikeelne valijaskond oli 2004. aastaks ära jagatud, siis tuli midagi välja mõelda, et Keskerakond saaks muutuda suureks rahvaerakonnaks. Tuli võita juurde vene valijaid, tuli võita valimisi.

Ent põhimõtted tuli ettevaatlikult läbi mõelda. Näiteks jõudis Keskerakonna ladvik isekeskis kokkuleppele, et mitte mingil juhul ei minda lepingut allkirjastama Moskvasse, vaid seda tehakse Tallinnas Rahvusraamatukogus. Iga sõna püüti läbi kaaluda ja riskid maandada, et ei võetaks liigseid kohustusi.

Juhatus oli üksmeelest kohati üsna kaugel. Näiteks tahtis Seppiku leer lepingu kohe 2004. aastal alla kirjutada, ent vähemusse jäänud Edgar Savisaar eelistanuks oodata, avaldades lepingu pauguga kuu enne 2005. aasta oktoobri kohalikke valimisi. Savisaar jäi vähemusse.

Lepingu sõlmimiseks sõitsid Moskvast kohale Ühtse Venemaa välissuhete juht Valeri Gussev ja erakonna riigiduuma fraktsiooni esimene aseesimees, endine ajakirjanik Valeri Bogomolov. «Väga toredad inimesed,» meenutab Seppik.

 

Sinistel hari punane

Isamaaliitlased pritsisid tuld ja tõrva. Kui Ühtse Venemaa delegatsioon eesotsas Gussevi ja Bogomoloviga 2004. aasta 11. detsembril Tallinna protokolli allkirjastama saabus, seisis maja ees paarkümmend piketeerivat Isamaaliitlast.

Irooniaga ei koonerdatud. Üks siltidest meeleavaldaja käes väljendas muret Putini pärast: «Vähekogenud Venemaa poliitiku sobing Eesti vilunud ja skandaalse parteijuhiga kahjustab Venemaa noore demokraatia arengut.»

Koostööprotokollil on esimesena Keskerakonna toonase juhatuse liikme Ain Seppiku allkiri ja teisena Mailis Repsi, toonase partei juhatuse liikme ja välissekretäri oma.

Seppik on tänini veendunud, et leping täitis eesmärki. «See õnnestus, see oli väga praktiline otsus ja aasta pärast saime valitsusse, kus tegime koos Reformierakonnaga kaks aastat väga head tööd, leian ma,» tõdes Seppik. «Poliitilises mõttes oli see lepe õigesti ja hästi tehtud.»

Algas Savisaare edu venelaste seas

Faktitäpsuse huvides olgu öeldud, et Keskerakond sai 2005. aasta aprillis tõesti nn küüslaugukoalitsiooni ridades valitsusse, aga erakorraliselt, Juhan Partsi valitsuse tagasiastumise tõttu.

Häältesaagi mõttes on Seppikul aga õigus. 2005. aasta kohalikel valimistel kogus Eesti Keskerakond 126 449 valija toetuse ehk 25,48 protsenti häältest.

Võrreldes 2003. aasta riigikogu valimistel saadud 125 709 häälega kasvatas Keskerakond 2007. aastal saagi 143 518 hääleni ehk 26,1 protsendini kõigist häältest. Sealtmaalt hakkas Edgar Savisaar isiklikult valimistel väga palju hääli saama.

Keskerakonna toonane välissekretär Mailis Reps ütles 2004. aastal pärast leppe allkirjastamist, et koostöövaldkondades moodustatakse komisjonid, kuhu kuuluvad kummagi erakonna esindajad, teadlased ja ettevõtjad.

Samuti pidid parteid hakkama korraldama Eesti ja Venemaa suhete arutamiseks seminare, konverentse ja ümarlaudu.

Allkirjastamisest möödunud ligi 11 aasta jooksul pole moodustatud ühtegi komisjoni ega korraldatud ühtegi seminari. Tõsi, leppe kattevarjus on vähemalt ühel kultuurivisiidil Moskvas käinud Reps ise ja korduvalt Edgar Savisaar, kes tõusis Seppiku erakonnast lahkumisel peamiseks sidemeheks.

Keskerakond sattus kohe pärast lepingu allkirjastamist Eestis tule alla. Oli ka põhjust, sest Ühtse Venemaa esindajad olid 2004. aastal tulnud lagedale sõnumiga, et nende arvates hõivas Nõukogude Liit Eesti rahvusvahelisi tavasid järgides.

Reps rahustas 2005. aastal rahvusringhäälingu saates «Tegelikkuse KesKus» avalikkust, et kui Venemaa protokolli ei järgi, ütleb Keskerakond sellest lahti.

«Kui Venemaa ei järgi raame – näiteks ei tugine enam vastastikusele lugupidamisele –, siis me seda protokolli lihtsalt enam ei järgi. Sellel ei ole mingeid tagajärgi,» oli Reps kindel. «Jah, absoluutselt, ütleme lahti.»

Pronksiööni oli jäänud kolm, Gruusia sõjani neli aastat. Vaatamata osa keskerakondlaste katsetele see lõpetada kehtib koostööprotokoll tänini.

Koostööleping Ühtse Venemaaga

  • Ukraina: Regioonide Partei (kukutatud riigipea Viktor Janukovõtš)
  • Kasahstan: Isamaa Valguskiir (riigipea Nursultan Nazarbajev)
  • Armeenia: Armeenia Vabariiklik Partei
  • Tadžikistan: Tadžikistani Rahvademokraatlik Erakond (riigipea Emomali Rahmon)
  • Aserbaidžaan: Uus Aserbaidžaan (president İlham Əliyev)
  • Lõuna-Osseetia: Ühtsus
  • Serbia: Progressiivne Partei
  • Läti: Koosmeele Keskus
  • Eesti: Keskerakond
  • Kõrgõzstan: Väärikus
  • Gruusia: Õiglase Gruusia Eest (president Zurab Nogaideli)
  • Mongoolia: Rahvuslik Partei
  • Moldova: Sotsialistlik Partei
  • Montenegro: Demokraatlik Rahvuslik Partei
  • Montenegro: Sotsialistlik Rahvuslik Partei
Märksõnad
Tagasi üles