Sisukord
Arvamus
Tänane leht
16.11.2016
Eesti Vabaerakond sooviks pigem olla sees kui väljas (1) Mälumäng Väike Amii võitleb vapralt elu eest (4) Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakaas Kaitsevägi hakkab korraldama äkkõppusi Rongavanemate uus piits pole korralikult tööle hakanud (4) Päästekopter viidi Lennusadamasse vanaduspuhkusele Hambaraviraha vaidlus läks Toompeal kirglikuks Postimees sai veebis uue ja nüüdisaegse ilme (2) Jääpurikad lõhuvad Tallinnas autosid Reopalu rebane sööb peost Tarankovi tapmise tunnistas üles sõbra poeg Majandus Helsingi-Tallinna tunnel on väga realistlik Majanduse lühiuudised Ardo Hansson: majandus ei vaja lisastiimuleid (4) Välismaa Jaanus Piirsalu Vene majandusministri vallandamisesest: nõuda kaks miljonit dollarit altkäemaksu Putini paremalt käelt? Ärge ajage naerma! (4) Trumpi tuules kutsutakse Euroopat meelt parandama Välismaa lühiuudised 16.11.2016 Rootsi erukindrali sõnul ei adu tema kaasmaalased oma kaitsetust Poola riigikaitset nõrgestavad venivad hanked Prantsuse veiniinspektorid ajavad pettureid taga Uus-Meremaa taastub võimsast maavärinast KOHALIK VAADE: Melania päästab Sloveenia Arvamus Mart Raudsaar: paistab, et reformi korraldajaid valla tegelik võimekus ei huvita (1) Maarja Vaino: Taavi Rõivase üks viga (4) Andres Reimer: ohtlikud riigipöörajad (2) Siim Kallas: lugu tuleviku raudteest (25) Postimees 1995. aastal: Parbuse ja Niinemäe süüasi jõuab kohtusse järgmisel aastal Juhtkiri: rongiga Helsingisse? Miks mitte! (2) Aare Tark: kuidas võidame järgmise veerandsajandi? (1) Kultuur Aasta kõige olulisem ulmefilm väärib Oscarit Kultuuriministeeriumis sätiti kunstivaldkonna rahastamist ümber Sport Merike Anderson jäi koondise nimekirjast välja Salumetsa presidendiks saamine sai veel kindlamaks Spordi lühiuudised Kooliraha sai makstud, arengu peab tooma koduliiga Hundi taandamine tulemust ei toonud Murdmaasuusakross võib peagi MK-sarjas debüüdi teha Profipoksi ja vabavõitluse vägikaikavedu Olümpialinnad valmistuvad lõpuspurdiks Tallinn Päästekopter viidi Lennusadamasse vanaduspuhkusele Tarbija Väike Amii võitleb vapralt elu eest (4) Tartu Täna saabuv soojalaine loob loppa rohkem kui rubla eest Miks peab autojuht politseinikult vastu võtma alkomeetri kasutatud huuliku? (1) Tähtvere rahvas sundis volikogu Tartu poole vaatama (1) Rebane pikutas teel nagu muinasjutus, aga kalakoormaga taati ei kuskil Raamatusse jõudsid haldjateod ehk lood doktor Haldja Käärist Rahvusvaheline IDeeJazz oli elamusrohke Meelelahutus Koomiks Sudoku

Siim Kallas: lugu tuleviku raudteest

4 min lugemist
Siim Kallas FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Kuigi mõned väidavad, et tulevikku ei olegi, saabub homne päev vääramatult. Kui anname Rail Balticu võimaluse käest, ei anna meie lapselapsed seda andeks ning piiri taga avatakse võidukalt vahuveinipudeleid, kirjutab poliitik Siim Kallas (Reformierakond).

Tellijale Tellijale

Rail Baltic on osa väga suurest Euroopa projektist, Euroopa kõigi aegade suurimast terviklikust investeerimisprojektist. Kolm aastat pingelisi läbirääkimisi liikmesriikide valitsuste ja Euroopa Parlamendiga, ja lõpuks 11. detsember 2013 parlamendi hääletus, Euroopa transpordivõrgustiku projekt koos selle rahastamise mehhanismi, Euroopa Ühendamise Rahastuga heaks kiidetud.

Milles oli pinge? Miks see strateegiline otsus on nii suur asi? Kõigepealt oli vaja saavutada, et luuakse midagi, mis on üleeuroopalise tähendusega. Liikmesriigid ei ole nimelt huvitatud piiriülestest taristuprojektidest. Igaüks ajab oma sildu, tunneleid, teejuppe – kõike seda, mis teeb kohalike valijate südame soojaks.

Prantsusmaa ei ole huvitatud piiriüleste ühendusteede parandamisest Hispaaniaga, Saksamaa töödest Tšehhi, Austria, Poola piiril. Ja Poolal pole mingit huvi aidata üksinda Baltimaade ärisid ja inimesi Euroopa keskossa. On vaid üksikuid erandeid, kui liikmesriigid on ise kokku leppinud piiriüleste ühendusteede parandamises. Via Baltica on ilmekas näide, kuidas riigid EI suuda kokku leppida.

Nii ongi lootus Euroopa Liidu peal. Vaid EL suutis kokku leppida ühtse strateegilise võrgustiku loomises. See ongi nn TEN-T, üleeuroopaline transpordivõrgustik. Liikmesriigid pressisid peale omi sildu, sadamaid, tunneleid ja teejuppe, Euroopa Komisjon koos Euroopa Parlamendiga kaitses strateegilist võrgustikku, mis tähendab nüüd kümmet strateegilist koridori läbi kogu Euroopa. Kõik projektid, mida rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest, peavad olema piiriülesed ja olema osa heaks kiidetud koridoridest.

Midagi ei juhtu ilma rahata. Suuresti tänu sellele, et suutsime luua usutava strateegilise võrgustiku koos usutava elluviimise kavaga, otsustasid liikmesriigid eraldada kogu projekti elluviimiseks märksa rohkem raha kui eelmisele võrgustikule.

Selle eelarveperioodi jooksul ollakse valmis kulutama kolm korda rohkem raha kui varem, ligi 28 miljardit eurot. Ja seda olukorras, kus eelarve seitsme aasta kogusummat vähendati. Suutsime luua veendumuse, et raha ei pihustu ära kohalike valimiste võitmiseks, vaid läheb tõesti selleks, milleks mõeldud.

Rahastamisreeglid on karmid, just selleks, et raha ei pihustuks. Seetõttu ei saa ka projekte muuta. Kui projektid ei teostu kavandatud moel, läheb raha lihtsalt mujale.

Rahastamise juures on üks tähelepanuväärne osa, mida ei olnud enne ega tule ka pärast. See on Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa vaheliste ühendusteede projektide rahastamise erikord. Kui tavapäraselt rahastab Euroopa Liit projektide ehitustöid kuni 20 protsenti maksumusest, siis nn ühtekuuluvusmaades projekte rahastatakse kuni 85 protsenti. See on suure strateegilise tähtsusega otsus, suur vastutulek meie ala riikidele nn maksjariikide poolt. Järgmises eelarveperioodis sellist võimalust vaevalt et tuleb.

Eestis räägitakse hirmulugusid, kuidas euroraudtee kaasrahastamise vajadus jätab kõik muud vajadused nälga.

15.11.2016 17.11.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto