Sisukord
Arvamus
Postimees
17.11.2016
Eesti Palju õnne Dilbert Tagakülg Horoskoop Nõukogu võttis EASi juhi maha Šaakalite kõhutäie maksavad kinni lambakasvatajad Naine otsustas haiged kassid uputada Tulekul on maksutõusud (17) Eesti lühiuudised Sassis päev Estonias ehk dirigent kassas ja direktor garderoobis Kõneluste lõpusirge paistab MMSi gruppi kuulunud Riina Raudsik esineb sadadele koolinoortele Tomberg: nõukogu tegutses mind tagasi kutsudes liiga tormakalt Male Madalapalgalistele lubatud lisatoetus võib jääda kättesaamatuks (1) Mälumäng Nordea ja ametiühing ei leppinud hüvitises kokku Majandus Tulekul on maksutõusud (17) Börsile võiks viia tosin riigifirmat Maksete edastajad: tarbijad võidavad Nordea ja ametiühing ei leppinud hüvitises kokku Laenude tasumisega on probleeme pea igal kümnendal perel Ettevõtjad saatsid koalitsioonile ettepanekud majanduse reformimiseks Majanduse lühiuudised Maksete tegemist ootab revolutsioon Välismaa Kelle sõber on Bulgaaria uus president? Macron lubab demokraatlikku revolutsiooni Välismaa lühiuudised 17.11. PERSOON. Lõuna-Korea nukuprintsess Park Geun-hye Mõjukas vabariiklane Bruce Jackson: Euroopa peaks Trumpi-ärevusest maha rahunema (1) Arvamus Kaire Uusen: miks paljud noored ei tööta ega õpi? (9) Aimar Ventsel: Trumpi edu üle üllatumine näitab, kui vähe tunneb üks ameeriklane teist (2) Imbi Paju: majanduse «verine» metafoor (3) Juhtkiri: tühja ministri ainus otsus (4) Kaupo Meiel: Ita Ever väärib auhinda ja tunnustust kõige eest, mida ta on teinud Riigikontrolli vastulause Irja Lutsarile: tähtis on jälgida protsessi Postimees 1929. aastal: Eesti-Soome sild pannakse proovile Kultuur Nukuteater ehk majatäis fantaasiat lastele Kultuuri lühiuudiseid Sport Selgus Eesti laskesuusakoondis, Lessing jäi välja Spordi lühiuudised Ogier istub juba järgmisel nädalal M-Spordi uue ralliauto rooli Võimsad vastased värinat ei tekita Suusaliit esitab MK-etapil osalevatele sportlastele arve (1) Paremad suusad, veidike kasvu – Sildaru asub võite kaitsma Tartu Kaarsild läheb remondi tõttu pooleks aastaks kinni (7) Andrus Ossip: kiire ja mugav rongiühendus Tartust Riiga vajab poliitilist otsust Narva maanteel valmib maailma suurim spreiprinditud maal (2) Meelelahutus- ja toidukohti kontrollinud ametnikud leidsid puudusi kaheksas kohas Kiigemetsas hakkab kõlama linnulaul ja kalpsama jänes Toivo Bitestop ehitab Tartusse uudse tankimiskoha Heeringasalati kõrvale üks revolutsioon, palun Noor kümnevõistleja pürib uuel hooajal tõsiste tegijate sekka Meelelahutus Koomiks Sudoku

Riigikontrolli vastulause Irja Lutsarile: tähtis on jälgida protsessi

2 min lugemist
Riigikontroll FOTO: Peeter Langovits

Riigikontrolli vastulause Irja Lutsari artiklile «Lapsed ei jõua õigel ajal ravile – kas tõesti?» (Postimees 15.11.2016)

Riigikontroll kinnitab, et erinevalt Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professori Irja Lutsari käsitlusest, mis tugineb auditi «Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel» meediakajastusele ja kust võib jääda mulje, nagu oleks auditis analüüsitud ainult söömis-, aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega lapsi, käsitles riigikontroll laste haigusseisunditest nii eelmainituid kui ka rasvumist, astmat ja I tüüpi diabeeti.

Lisaks vaadati tervisekontrollis käimist. Samas nõustub riigikontroll ka oma auditiaruandes Lutsariga, et Eesti laste tervis on iseseisvuse taastamise järgsel ajal mitmes aspektis paranenud: imikute suremus on vähenenud ning ka nakkushaigustesse haigestumine on saadud kontrolli alla. See on kindlasti süsteemse ja läbimõeldud tegutsemise tulemus ning arenenud riigi tunnus.

Kui Lutsar arvab, et vaktsineerimisega hõlmatuse tõusu taga on paljude Eesti arstide ennastsalgav töö ja ühiskonna teadlikkuse tõus, siis leiab riigikontroll, et peale selle on väga oluliselt edasimineku taga just süsteemsed muudatused, mida on juhtinud eelkõige sotsiaalministeerium, terviseamet ning Tervise Arengu Instituut – kehtestades riikliku vaktsineerimiskava, mille täitmist jälgitakse hoolikalt.

Samuti väidab Irja Lutsar, et laste madala vaktsineerituse taseme pärast ei peaks ei arstid, tervishoiusüsteem ega lapsevanemad praegu muretsema, sest umbes 97 protsenti 0–14-aastatest lastest on vaktsineeritud. Ta lisab, et kuigi keeldujate arv on aastate jooksul suurenenud, on nende lapsevanemate hulk marginaalne.

Riigikontroll jääb eriarvamusele ja leiab, et muretsemiseks on põhjust küll. Kui arvestada, mis aastal laps mingit vaktsiini peab saama ning võtta samal aastal sündinud laste arvust vaktsineerimisest keeldujate osakaal, siis oli vaktsiinist keeldujaid 0–14-aastaste hulgas umbes 5100. Riigikontrolli jaoks on üllatav, et mikrobioloogiaprofessor peab 5100 last marginaalseks hulgaks.

Samuti tuleb arvestada, et igal aastal on vaktsineerimisest keeldujaid üha rohkem. Vaktsineerimine on ette nähtud tõsiste ja raskete tüsistustega haiguse vastu ning ühe lapse haigestumise korral on ohus kõik need, kes on vaktsineerimata.

Lisaks näitavad terviseameti andmed, et 2014. aastal oli nt difteeria ja teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi, punetiste ja b-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud kuni 2-aastastest lastest 94,5 protsenti või vähem.

Eelnevast tulenevalt ei täida Eesti mitut Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kriteeriumit, mis puudutavad vaktsineerimist. Kuni 2-aastaste immuniseerimise osakaalu kriteerium on püstitatud nelja vaktsiini kohta. Need eesmärgid on kahe vaktsiini puhul (difteeria, teetanus ning poliomüeliit) täitmata 0,5 protsenti ning ühe vaktsiini (leetrid, mumps ja punetised) puhul täitmata 1,5 protsenti. Läkaköhavaktsiini puhul on kriteerium täidetud.

Tervisekontrollis regulaarselt käimine on nii haigekassa (tervisekontrollides käimise juhendi koostaja) kui ka teaduskirjanduse põhjal üks efektiivsemaid viise avastada tervisehäireid ja haigusi varakult, seega seostub tervisekontrollis mittekäimine väljaravimata haiguste esinemisega. Samas on riigikontroll ka oma auditiaruandes päri Irja Lutsari väitega, et profülaktiliste kontrollide sagedus vajaks ülevaatamist.

Lutsar olulisustab pigem lõpptulemust – teadmist, kui palju täiskasvanute haigusi on põhjustatud lapseeas välja ravimata haigustest, mitte niivõrd vajadust saada ülevaade ka protsessist (kui palju arsti juures käiakse).

Riigikontroll on seisukohal, et tähtis on jälgida nii protsessi kui ka tulemusindikaatoreid. Meie riigi terviseandmestiku põhjal ei ole võimalik hinnata praeguste täiskasvanute lapsepõlve haigusi, seda eelkõige sellepärast, et ühetaolisi andmeid ei ole kogutud veel piisavalt pika aja vältel. See on kindlasti tuleviku jaoks mõttesuund. Samuti ei ole võimalik sellist trendi praegu välja tuua, kuna puudub agregeeritud terviseandmestik. Vajalike alusandmete puudusest tulenevad probleemid on auditi aruandes välja toodud.

Auditi aruanne on kättesaadav riigikontrolli kodulehelt ning sellega on võimalik kõigil tutvuda. Riigikontrolli auditiaruandes on toodud ära metoodika kirjeldus. Riigikontroll soovitab enne alati tutvuda algdokumendiga, mille kohta arvamust avaldatakse.

Seotud lood
16.11.2016 18.11.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto