
Minu koduses välisele kõvakettale kogutud videoteegis püsivad raudnaeltena kaks taiest, mille ikka ja jälle käima panen, vahel taustaks, vahel selleks, et sombune argipäev kõigi oma trampimiste, vasak- ja parempöörete ning libedate tänavatega korrakski summutada. Üks neist on Károly Szakonyi näidend «Saateviga» Ago-Endrik Kerge lavastuses ja teine Priit Aimla kirjutatud igihaljas vaatemäng «Kas Silver on kodus?».