Sisukord
Arvamus
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (11) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (41) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Jaak Aaviksoo: viha ratsionaalsuse vastu ehk uued masinapurustajad

4 min lugemist
Jaak Aaviksoo FOTO: Jaanus Lensment

Exceli tabelist on saanud «tundeinimeste» peavaenlane moodsas vabadusvõitluses, milles võib näha soovi vastustada kogu ratsionaalsuse printsiipi, kirjutab TTÜ rektor Jaak Aaviksoo.

Tellijale

Kolumnist Maarja Vaino küsis hiljuti Postimehes (PM, 23.10), kas inimkond pole ratsionaalsuse poole püüdlemisega liiga kaugele läinud. Autori vastus on lühidalt kokku võetuna väites: «Ometi oleme jõudnud olukorda, kus ratsionaalsusele tuginemine kipub kalduma äärmusesse.» Mõistan tema tundeid ja tähelepanekuid, eelkõige emotsioonide alahindamist ja kohatist naeruvääristamist, mis niisuguse tõdemuseni on viinud, ent järelduse suhtes tuleks olla palju järelemõtlikum.

Artiklist kumab vastu arusaamine, justkui oleksid emotsionaalne ja ratsionaalne elik tundeline ja mõistuspärane lepitamatud vastandid, mille vahel tuleb kui mitte valida, siis neid vähemasti kindlas vahekorras rakendada. Ilmselt johtub selline käsitlus kuni viimase ajani ka teadusilmas levinud mehhanitsistlikust ettekujutusest, kus teadvust/ratsionaalsust on peetud kõrgemaks, emotsioonidest sõltumatuks ja neist üle olevaks kvaliteediks. Tänapäevane neuroteadus näeb kõigi inimlike otsuste taga siiski tunnete ja mõistuse lahutamatut koostoimet. Tõsi, on (alateadlikke) otsuseid, kus mõistusel on marginaalne või isegi olematu roll, ent emotsioonidest täielikult lahutatud nn puhta mõistuse otsused on parimal juhul lihtsalt kasutud. Piltlikult öeldes tegutseb meie mõistus justkui aednik emotsioonide pargis: taimed, aga ka linnud-loomad-liblikad elavad oma metsikut, geenidest kantud elu ning aednik taltsutab selle ürgse jõu, allutades selle mõtestatud eesmärgi teenistusse. Park ilma aednikuta kasvab võssa, aednik ilma pargita on aga pelgalt õnnetu inimene.

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto