Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jaanus Piirsalu: ettevaatust, Rosneft!

Jaanus Piirsalu FOTO: Peeter Langovits

Venemaa majandusministri Aleksei Uljukajevi süüdistamine kahe miljoni dollari suuruse altkäemaksu väljapressimises kannab mitut sõnumit. Välistatud pole, et kõige põhjus on Venemaa riikliku naftagigandi Rosnefti osaline erastamine, sest praegune skandaal meenutab väga üht Venemaa kõige kuulsamat erastamisjuhtumit 19 aastat tagasi. 

Pean silmas Venemaa riikliku telekommunikatsioonifirma Svjazinvesti (umbes nagu kunagine Eesti Telefon) erastamist 1997. aastal. Peamised paralleelid praeguse skandaaliga on järgmised.

Svjazinvesti taheti erastada selleks, et likvideerida tohutud palgavõlad (kümme triljonit tollast rubla ehk 400 miljonit dollarit), eriti armee ees. Praegusel Vene valitsusel on vaja Rosneftist müüa viiendik, et lappida miinuses riigieelarvet ja maksta kinni eelkõige sõjatööstusettevõtete laenud.

Svjazinvesti erastamine puudutas tollal Venemaa mõjukaimate oligarhide Gussinski, Berezovski ja Potanini huve. Rosnefti erastamine ja sellele eelnenud väiksema riikliku naftafirma Bašnefti erastamine puudutab praeguse Venemaa ühe kõige mõjukama isiku Igor Setšini huve, kes sisuliselt on Venemaa uus oligarh. Talle hakkas vastu Vene valitsuse majandustiib, kuhu kuulus ka Uljukajev.

Svjazinvesti erastamine lõppes läbikukkumisega ning tollase Venemaa erastamisideoloogi Anatoli Tšubaisi süüdistamises sisuliselt korruptsioonis (nn kirjanike juhtum). Tšubaisi suhtes küll kriminaalasja ei algatatud – ta oli selleks liiga mõjukas isik –, aga rahandusministri kohalt pidi ta lahkuma. Uljukajev pole küll praeguste Venemaa erastamistehingute võtmeisik, kuid tema vahistamine mõjub kindlasti laastavalt Setšini vastastele valitsuses ning mõjutab Rosnefti aktsiate erastamise käiku.

Tšubaisi kohta otsis «kompromaati» Gussinski äriimpeeriumi Most julgeolekuteenistus, mida juhtis KGB endine kindral. Operatsiooni Uljukajevi vastu juhtis Rosnefti julgeolekuteenistus, mida juhib FSBst «lähetuses» olev mõjukas kindral.

Rosnefti sattumine Uljukajevi altkäemaksuloosse pole juhuslik. Kui Kreml oleks tahtnud Uljukaevit oma käimasolevas korruptsioonivastases kampaanias hoiatavaks eeskujuks tuua, võinuks leida ükskõik millise ajendi. Venemaa riigimajanduse juveeli Rosnefti mängu toomisel enne erastamist pidi olema selge eesmärk.

Venemaa riigieelarve tulust veerandi andev Rosneft toodab 35 protsenti naftast Venemaal (pärast Bašneti ostu kasvab osa üle 40 protsendi). Setšin on Rosnefti sisuliselt juhtinud 2004. aastast, kui firma oli Venemaal alles kuues naftatootja, sellest ajast on Rosnefti käive suurenenud 25 korda.

Rosnefti rahavoogusid arvestades on tõenäoliselt tegemist Venemaa ühe suurima korruptiivset renti võimaldava ettevõttega. Setšin ja teda ümbritsev Kremli klann tahab kindlasti säilitada Rosneftis status quo’d ning selleks kõlbavad kõik kombinatsioonid, mille korraldamisel FSB abiga on väga sihikindel Setšin suur meister.

21.11.2016 23.11.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto