Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lugejate kirjad: Mats Traadi juubelist ja veidrast demokraatiast

2 min lugemist
Kiri. FOTO: Elmo Riig / Sakala

Usin töömesilane sai kaheksakümmend

Rein Veidemann, «Meie kirjandusilma Suur Munamägi. Mats Traat – 80», PM AK 19.11

Eelmise juubeli puhul ütles kirjanik Mihkel Mutt Mats Traadi kohta, et selliseid kirjanikke enam ei tehta. Mida väiksem on rahvas, seda suurem roll on ta ellujäämisel ta kirjandusel. Heal kirjandusel loomulikult.

Lisaks keele arendamisele on tõsisel kirjandusel ka osa rahva südametunnistuse äratamisel. Kogu Mats Traadi looming peegeldab lihtsa eesti inimese ajalikke ja igavesi küsimusi. Aus taluperemees peab kannatama vurlede võidukäigu all, kusjuures ikke põhjustajaks võib olla isegi oma poeg, võõrastest röövvallutajatest rääkimata. Ja kõik, kes nende vahele jäävad. Harala kalmistul puhkavad nii ohvrid kui röövlid. Ja kõigi nende hinge tunneb kirjanik.

Ta oskab oma tegelasi esitada väga lihtsalt, ent seesmise sügavusega. Erinevad ajastud tema elus on jätnud jälje tema loomingusse. Selle kaheksa kümnendi jooksul on meie väikest maad valitsetud nii siit kui sealt. Suur kirjanik on iga tausta puhul suutnud näha inimese olulisemaid motiive ja tagamaid.

Ka ausad inimesed pole ideaalsed. Ent nad rühivad raskel sammul oma teed, võideldes ülekohtutegijatega ja vahel ka alla jäädes. Ja kusagil taga seisab ikka nii või teisiti meie läte, eesti talu, Eesti muld ja sellel sirguv Eesti rukis, mis on läbi valude toitnud nii röövleid kui omasid, aga jäänud ikka meie omaks. Ükski vaenajatest pole õigest päris jagu saanud. Mats Traadi looming annab meelekindlust neile, kes vahel kahtlema löövad, et kas meil üldse enam lootust on.

On üsna loomulik kõrvutada teda Tammsaarega, kelle «Tõe ja õiguse» esimese osa ilmumisest möödus tänavu 90 aastat. Nad mõlemad on tabanud imet, suutnud kirjeldada meie olemust ja seda tegelikult ka kujundada, mis ongi kirjaniku suurim roll. Mitte lasta end mõjutada igasugustest ideoloogiatest, vaid näha inimest sellisena, nagu ta on, kaastundmist ja mõistmist väärivana.

Jaanus Riimets

Arusaamatu demokraatia

Raul Vinni, «Etteotsustatud küsitlused», PM 21.11

Õigem oleks vist küll kirjutada «demokraatia». Asi puudutab nimelt valdade ühinemist ja rahva arvamust selles osas. Tuleb välja, et kuigi rahva enamus võib öelda ühinemisele EI, jääb igal juhul jõusse volikogude ja muude juhtivorganite otsus. Kas siis selline ongi demokraatia Eesti moodi? Milleks siis üldse see tsirkus hääletamise näol, kui jõusse jääb ikka valitsejate ja juhtide otsus? Igatahes selline viis ühineda on kõike muud kui rahva enamuse tahe ja otsus. Pole siis imestada, et oma arvamust käib hääletades näitamas vaid minimaalne osa liidetavates valdades elavaid inimesi. On, mille üle mõtiskleda, härrased juhid igal tasandil.

Henn Lahesaare

Seotud lood
    26.02.2020 27.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto