Sisukord
Arvamus
Postimees
22.11.2016
Eesti Iva on tagasi suures poliitikas Tulevane minister Repinski on korduvalt kihutanud (12) Mälumäng Ratase valitsus asub ametisse Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Aktiivsed kodanikud said tunnustuse osaliseks Tagakülg Kopenhaagenist mägikišlakki Eesti lühiuudised Talvik: presidendi kantselei roll Ärma asjas arvatust suurem President andis üle tänavused hariduspreemiad Sadama tühermaadele kerkib linn (6) Majandus Majanduse lühiuudised Vitalfieldsi asutaja: oleme müügihinnaga rahul Uksetehas ütleb odavatele pakkumistele ära Majanduse lühiuudised Uksetehase juht: itta minek lõpeks krahhiga Välismaa Uus kuum tervisetoode Montenegros - eeslipiim Kopenhaagenist mägikišlakki Smolenski katastroof Poola poliitilise võitluse teenistuses NATOs teeninud türklased on asunud liitlastelt varjupaika paluma Välismaa lühiuudised 22.11 Kanada professor: toona oli iga asiaat kommunistist luuraja, nüüd on iga moslem terrorist ELi julgeolekuvolinik: äärmusluse vastu aitab rohujuuretasandil tegutsemine Arvamus Tunne Kelam: vastuseis Rail Balticule on vesi Kremli veskile (29) Jaanus Piirsalu: ettevaatust, Rosneft! Lugejate kirjad: Mats Traadi juubelist ja veidrast demokraatiast Postimees 1933. aastal: kolmas stratosfääri külaline Vambola Paavo: uus algus poolakatega Juhtkiri: see meeletu Erdoğan (2) Loone Ots: Eesti riigi parim otsus kaitseb meie lapsi (2) Kultuur In memoriam. Vaata Vello Asi legendaarseid sisekujundusi «Südamekivi» piilub teismeliste poiste südamesse Sport Spordi lühiuudised Vastuhakk Euroopa parimale ei pakkunud rahuldust Eestlaste defitsiit ja hinna järgi leegionäride palkamine (1) Flora tahab kogemusi ning palub vabandust Jürgensonilt ja Frolovilt Naiste tipptennis on meeste mängumaa Tallinn Sadama tühermaadele kerkib linn (6) Tarbija Ekspert: Eesti pole IT-talentidele tõotatud maa (1) Tartu Uus parkimiskord kasvatas linna tulusid (1) Pika tänava äärde kerkib kolm elamut Pikalt plaanitud lastekeskus tegi viimaks uksed lahti Portree kirjanikust tema sõprade keskel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lugejate kirjad: Mats Traadi juubelist ja veidrast demokraatiast

2 min lugemist
Kiri. FOTO: Elmo Riig / Sakala

Usin töömesilane sai kaheksakümmend

Rein Veidemann, «Meie kirjandusilma Suur Munamägi. Mats Traat – 80», PM AK 19.11

Eelmise juubeli puhul ütles kirjanik Mihkel Mutt Mats Traadi kohta, et selliseid kirjanikke enam ei tehta. Mida väiksem on rahvas, seda suurem roll on ta ellujäämisel ta kirjandusel. Heal kirjandusel loomulikult.

Lisaks keele arendamisele on tõsisel kirjandusel ka osa rahva südametunnistuse äratamisel. Kogu Mats Traadi looming peegeldab lihtsa eesti inimese ajalikke ja igavesi küsimusi. Aus taluperemees peab kannatama vurlede võidukäigu all, kusjuures ikke põhjustajaks võib olla isegi oma poeg, võõrastest röövvallutajatest rääkimata. Ja kõik, kes nende vahele jäävad. Harala kalmistul puhkavad nii ohvrid kui röövlid. Ja kõigi nende hinge tunneb kirjanik.

Ta oskab oma tegelasi esitada väga lihtsalt, ent seesmise sügavusega. Erinevad ajastud tema elus on jätnud jälje tema loomingusse. Selle kaheksa kümnendi jooksul on meie väikest maad valitsetud nii siit kui sealt. Suur kirjanik on iga tausta puhul suutnud näha inimese olulisemaid motiive ja tagamaid.

Ka ausad inimesed pole ideaalsed. Ent nad rühivad raskel sammul oma teed, võideldes ülekohtutegijatega ja vahel ka alla jäädes. Ja kusagil taga seisab ikka nii või teisiti meie läte, eesti talu, Eesti muld ja sellel sirguv Eesti rukis, mis on läbi valude toitnud nii röövleid kui omasid, aga jäänud ikka meie omaks. Ükski vaenajatest pole õigest päris jagu saanud. Mats Traadi looming annab meelekindlust neile, kes vahel kahtlema löövad, et kas meil üldse enam lootust on.

On üsna loomulik kõrvutada teda Tammsaarega, kelle «Tõe ja õiguse» esimese osa ilmumisest möödus tänavu 90 aastat. Nad mõlemad on tabanud imet, suutnud kirjeldada meie olemust ja seda tegelikult ka kujundada, mis ongi kirjaniku suurim roll. Mitte lasta end mõjutada igasugustest ideoloogiatest, vaid näha inimest sellisena, nagu ta on, kaastundmist ja mõistmist väärivana.

Jaanus Riimets

Arusaamatu demokraatia

Raul Vinni, «Etteotsustatud küsitlused», PM 21.11

Õigem oleks vist küll kirjutada «demokraatia». Asi puudutab nimelt valdade ühinemist ja rahva arvamust selles osas. Tuleb välja, et kuigi rahva enamus võib öelda ühinemisele EI, jääb igal juhul jõusse volikogude ja muude juhtivorganite otsus. Kas siis selline ongi demokraatia Eesti moodi? Milleks siis üldse see tsirkus hääletamise näol, kui jõusse jääb ikka valitsejate ja juhtide otsus? Igatahes selline viis ühineda on kõike muud kui rahva enamuse tahe ja otsus. Pole siis imestada, et oma arvamust käib hääletades näitamas vaid minimaalne osa liidetavates valdades elavaid inimesi. On, mille üle mõtiskleda, härrased juhid igal tasandil.

Henn Lahesaare

Seotud lood
    21.11.2016 23.11.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto