Sisukord
Arvamus
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (6) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (1) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (8) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (9) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: see meeletu Erdoğan

2 min lugemist
Türgi president Recep Tayyip Erdogan. FOTO: AP/Scanpix

Lääs vajab Türgit ja Türgi vajab läänt. Paraku tähendab see taas Türgi ja lääne suhetes ülimalt ebamugavat vastuste otsimist nii väärtuste kui ka huvide skaalal. Küsimus on selles, kumb vajab kumba rohkem ja mis hinnaga.

Loomulikult on pikas plaanis Euroopa ja kogu lääne huvides demokraatlik, inimeste vabadusi ja õigusi austav Türgi. Üha rohkem paistab aga, et sellist Türgit me lähiajal ei näe. Oma sisepoliitilistes huvides kasutab Türgi president Recep Tayyip Erdoğan väga ebameeldivalt läänevastast retoorikat ning on juba aastaid lubanud endale mitmesuguste ähvarduste avalikku väljaütlemist. Samas, tegudes on Türgi läänesuunalised huvid tema kurjad sõnad seni üldiselt üle kaalunud.

Türgi sõjaväelaste palved saada poliitilist varjupaika teistes NATO riikides, praegu eelkõige Saksamaal, lisavad juba niigi pingelistele suhetele veel ühe tüliküsimuse. President Erdoğan teeb kõva häält ja nõuab varjupaiga taotlejate väljaandmist.

Õigusriigis ei saa aga nii talitada, et poliitilist varjupaika taotlevad inimesed antakse nende kodumaale pikema jututa välja. Muidugi, Türgis oli suvel sõjaväeline riigipöördekatse ja loomulikult on Türgil õigus kahtlustatavaid kohtu ette viia. Kui mõni varjupaiga taotleja on tõesti olnud selles või terroritegudes osaline, tuleks Türgil esitada iga konkreetse isiku kohta tõendid vastava riigi kohtule – nõuda väljaandmist kohtu kaudu, mitte poliitilise survestamise abil. Kui lääneriigid läheksid Erdoğaniga niisugustes küsimustes poliitilistele kokkulepetele, poleks see enam hoidumine Türgi siseasjadesse sekkumisest, vaid Erdoğani võimu lubamine oma territooriumile.

See, mida Erdoğan on pärast suvist riigipöördekatset Türgis ette võtnud, on ammu ületanud mõistlikud piirid. Tegu on massiivse ja küünilise kõigi oma oponentide allasurumisega, tuues riigipöörde katset ja turvalisust ettekäändeks. See on jätk juba varasemale vabaduste piiramisele ja kodanikuühiskonna tasalülitamisele. Erdoğani propaganda on süüdistanud läänt ja Ameerika Ühendriike lausa riigipöördekatse mahitamises. Lääne diplomaatia tegutseb inimõiguste küsimuses aga vaikselt, rääkides Türgiga ametlikel kohtumistel, tahtmata liiga kõvahäälse avaliku kurjustamisega õli tulle lisada. Vähemalt väliselt see aga juba ongi väärtustele selja pööramine.

Meenutagem, et ka külma sõja ajal tuli läänel suhetes oma NATO liitlase Türgiga üpris sageli väärtuste, sh inimõiguste eest seismise ja huvide vahel valida. Seejuures polnud Lääne-Euroopa ja Ühendriikide käitumine sugugi alati ühetaoline. Tõenäoliselt näeme ka tulevikus samasugust teatavat kaksikmängu, mis ühtpidi hoiab Türgi alliansis ja vähemalt mingil määral läänekursil, ent teistpidi ei pööra täielikult selga neile inimestele Türgis, kes loodavad siiralt oma maad ka tegelikult sellele kursile tagasi pöörata.

Seotud lood
    15.02.2020 17.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto