Sisukord
Kirjandus
Postimees
26.11.2016
Eesti Tagakülg Postimees kolis Tartu legendaarsest majast tuliuude büroosse Esikülg 26. november Ivangorodis lõhuti Eesti numbrimärgiga sõidukite rehve Eestis tabatud iraanlasest raketismugeldajat ähvardab eluaegne vangistus Jõhker peksjate kamp pääses kergelt (5) Viljandi lendav bemar Eesti ei jõua tähtajaks vastu võtta ELi kilekottide direktiivi Õiguskantsleri hinnangul tuleb eksamitulemusi esitada koolide kaupa Leigril on ees elu riskantseimad meremiilid (4) Ratas: välismeediale uuest valitsusest räägitu on Eestit kahjustanud Eesti lühiuudised 26.11 Valge kampsuni uus tulemine (3) Sama mõjukas kui Putin Tordi asemel lõhekala Tulevased tohtrid eksisid elementaarse reegli vastu (3) Majandus Majanduse lühiuudised Etendus ühes vaatuses: kuidas Repinski pressikonverentsi farsiks muutis (19) Välismaa Boespflug: äärmuslaste rünnakud kunsti vastu ei ole midagi uut USA indiaanlased naftajuhtme vastu Fotod: Esimese advendi ootuses süttivad jõulutuled Iisrael lõõmab kahjutules Arvamus Evelyn Kaldoja: president pole usuvalguse lambijalg (41) EKI keelekool: raamat sünnib kuulata Postimees 1994. aastal: lennukikaaperdaja ja tema võimalikud kaasosalised on Tallinna arestimajas Mina, minister (3) Appi tõttab Erkki Raasuke Viljandi lendav bemar Valge kampsuni uus tulemine (3) Ülle Madise: ideaalid ja paratamatus (12) Juhtkiri: juua või mitte juua? (2) Jelena Skulskaja veste: midagi justkui tahaks… konstitutsiooni või sevrjuugat mädarõikaga (2) Kultuur Nädala plaat. Jüri Pootsmann küpse tule vahel Eesti kultuuri täheatlas: esimene keelepeegel Nädala plaat. Moskva-Portlandi turako Aja auk. Keelatud mõnud martäänahju lõõmava tule paistel Eesti uue arhitektuuri avangard Sven Grünberg ajast, armastusest ja inspiratsioonist Aja auk. Trummilööja saatus Sport Spikker Salumetsale – mured, mis vajavad lahendamist Rosbergi tõehetk enda ja maailma ees Suurema vastutuse saanud Mets: see oli kasulik laager kõigile Napp koondis sõidab MMile ühe põhimeheta Jalgpallimaailma kõige kuumem teismeline tuleb Rootsist? AK Eesti kultuuri täheatlas: esimene keelepeegel Nädala plaat. Moskva-Portlandi turako Nädala plaat. Jüri Pootsmann küpse tule vahel Eesti uue arhitektuuri avangard Aja auk. Keelatud mõnud martäänahju lõõmava tule paistel Ülle Madise: ideaalid ja paratamatus (12) Peeter Langovitsi tagasivaade: «Muinasjutuaed» tutvustas Norrat Igavene elu Facebookis Mida kõike tehakse kadunukese tuhaga Eesti matus – igaühele oma Matti Maasikas: Euroopa Liit globaliseerumise taandumise ajal (45) Arter Kersti, ma reaalselt guugeldasin sind! Talve stiilikuninganna on hall hiir Ilona Leib: poodu majas nöörist ei räägita Vabariigi tähtsaim punapea (1) Õige, Hõlma ei hakka keegi ehku pääle minema Sven Grünberg ajast, armastusest ja inspiratsioonist Leia oma jõulu-mina: kas sa oled jõuluvihkaja, teisitimõtleja, trenditeadlik, entusiast või perfektsionist? Vana maja uus elu BMX-freestyle’i tipp Daniel Dhers: hirmu ületamine hoiab noorena Mis teeb Eesti filmist hiti? Appi, kummitab! Oh, ärge kartke Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti kultuuri täheatlas: esimene keelepeegel

1 min lugemist
Rein Veidemann raamatu esitlus FOTO: Toni Läänsalu

Keeled saavad ka sõnaraamatuteta oma sünni ja surmaga toime. Mõnedest ei koostata iialgi sõnaraamatuid, mõnedest tehakse neid mitu tuhat, mõnedest veel (või ka alles) mitu tuhat aastat pärast keele enese surma. Igatahes, kus elava keele kapitaalne sõnaraamat valmis on saanud, seal on valminud peegel, milles keel saab vaadata omaenese nägu – küllap just meie raalindusajastul eriti sügavasti. Ent kui peegel on enam-vähem ühe mehe töö, säilitab ta mingi kauge kumana ka peegelsepa näo.

Peegelsepp, kellest kirjanik Jaan Kross juttu teeb, on akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann (1805–1887), mees, kelle nime kannab alates 2004. aastast välja antav riiklik auhind eesti keele alase uurimis- ja korraldamistöö eest.  Jaan Kross portreteerib Wiedemanni 1969. aastal kirjutatud essees, mis kannabki pealkirja «Wiedemann». Nimi kui institutsioon, aga seda on ka esimese üldlaulupeoga samal aastal 1869 ilmunud Wiedemanni «Eesti–saksa sõnaraamat», mida võib pidada eesti keele institutsionaliseerimiseks, seletavate ja õigekeelsussõnaraamatute eelkäijaks, keelevaramu müürikiviks ja keelepeegliks, nagu ka Kross on kirjutanud. Kirjanikele ongi läbi aegade olnud Wiedemanni sõnaraamat ammendamatuks allikaks loometöös. Kross kirjutab Wiedemanni-elamusest ja sellest võiksin minagi kirjutada pika essee. Kui 1973. aastal ilmus kalingurköites neljas trükk Wiedemanni sõnaraamatu teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest, joosti raamatukauplustes sellele tormi. Sealtpeale on minugi raamaturiiulil kolm eesti kultuuri alusteksti kõrvuti, Suur Piibel, «Kalevipoeg» ja Wiedemanni sõnaraamat. Rein Veidemann

Seotud lood
25.11.2016 28.11.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto