Sisukord
Arter
Postimees
26.11.2016
Eesti Postimees kolis Tartu legendaarsest majast tuliuude büroosse Esikülg 26. november Ivangorodis lõhuti Eesti numbrimärgiga sõidukite rehve Eestis tabatud iraanlasest raketismugeldajat ähvardab eluaegne vangistus Tulevased tohtrid eksisid elementaarse reegli vastu (3) Viljandi lendav bemar Eesti ei jõua tähtajaks vastu võtta ELi kilekottide direktiivi Jõhker peksjate kamp pääses kergelt (5) Leigril on ees elu riskantseimad meremiilid (4) Ratas: välismeediale uuest valitsusest räägitu on Eestit kahjustanud Eesti lühiuudised 26.11 Valge kampsuni uus tulemine (3) Sama mõjukas kui Putin Tagakülg Õiguskantsleri hinnangul tuleb eksamitulemusi esitada koolide kaupa Tordi asemel lõhekala Doktoritöö: geenide tõttu keskkonnale tundlikumatel inimestel esineb sagedamini alkoholiprobleeme (5) Majandus Majanduse lühiuudised Etendus ühes vaatuses: kuidas Repinski pressikonverentsi farsiks muutis (19) Välismaa Boespflug: äärmuslaste rünnakud kunsti vastu ei ole midagi uut USA indiaanlased naftajuhtme vastu Fotod: Esimese advendi ootuses süttivad jõulutuled Iisrael lõõmab kahjutules Arvamus Evelyn Kaldoja: president pole usuvalguse lambijalg (41) EKI keelekool: raamat sünnib kuulata Postimees 1994. aastal: lennukikaaperdaja ja tema võimalikud kaasosalised on Tallinna arestimajas Mina, minister (3) Appi tõttab Erkki Raasuke Viljandi lendav bemar Valge kampsuni uus tulemine (3) Ülle Madise: ideaalid ja paratamatus (12) Juhtkiri: juua või mitte juua? (2) Jelena Skulskaja veste: midagi justkui tahaks… konstitutsiooni või sevrjuugat mädarõikaga (2) Kultuur Nädala plaat. Jüri Pootsmann küpse tule vahel Eesti kultuuri täheatlas: esimene keelepeegel Nädala plaat. Moskva-Portlandi turako Aja auk. Keelatud mõnud martäänahju lõõmava tule paistel Eesti uue arhitektuuri avangard Sven Grünberg ajast, armastusest ja inspiratsioonist Aja auk. Trummilööja saatus Sport Spikker Salumetsale – mured, mis vajavad lahendamist Rosbergi tõehetk enda ja maailma ees Suurema vastutuse saanud Mets: see oli kasulik laager kõigile Napp koondis sõidab MMile ühe põhimeheta Jalgpallimaailma kõige kuumem teismeline tuleb Rootsist? AK Eesti kultuuri täheatlas: esimene keelepeegel Nädala plaat. Moskva-Portlandi turako Nädala plaat. Jüri Pootsmann küpse tule vahel Eesti uue arhitektuuri avangard Aja auk. Keelatud mõnud martäänahju lõõmava tule paistel Ülle Madise: ideaalid ja paratamatus (12) Peeter Langovitsi tagasivaade: «Muinasjutuaed» tutvustas Norrat Igavene elu Facebookis Mida kõike tehakse kadunukese tuhaga Eesti matus – igaühele oma Matti Maasikas: Euroopa Liit globaliseerumise taandumise ajal (45) Aja auk. Trummilööja saatus Arter Jaak Aab – võimuvahetuse arhitekt (16) Kui tõeks saab lapse suurim hirm Kersti, ma reaalselt guugeldasin sind! Talve stiilikuninganna on hall hiir Ilona Leib: poodu majas nöörist ei räägita Vabariigi tähtsaim punapea (1) Õige, Hõlma ei hakka keegi ehku pääle minema Pildista, filmi – jaga, jaga – laigi, kommenteeri – jaga, jaga Leia oma jõulu-mina: kas sa oled jõuluvihkaja, teisitimõtleja, trenditeadlik, entusiast või perfektsionist? Vana maja uus elu BMX-freestyle’i tipp Daniel Dhers: hirmu ületamine hoiab noorena Mis teeb Eesti filmist hiti? Appi, kummitab! Oh, ärge kartke Hull fotograaf, kes leiab kõikjalt inspiratsiooni Sven Grünberg ajast, armastusest ja inspiratsioonist Trummitaldrikute tippklass Klassika: Mitsubishi Lancer Evolution VI. 15 aastat hiljem Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kui tõeks saab lapse suurim hirm

2 min lugemist
  • Film lapse kannatustest sureva ema kõrval.
  • Koletise lood on edasi antud lummavas visuaalses keeles, elavas akvarellmaalis.
  • Kui tunned, et pinnapealse maailma võltsoptimism pinda käib, on film just sulle.
FOTO: outnow.ch

Fantaasiatragöödia

USA 2016

Alla 12 a mittesoovitatav

Kestus 1 t 48 min

Kinodes 25. novembrist

Režissöör J. A. Bayona

Osades Sigourney Weaver, Felicity Jones, Lewis MacDougall

Kui tunned, et pinnapealse maailma tilulilu ja võltsoptimism hakkavad pinda käima, vajad tõenäoliselt just seda filmi. Fantaasiateost täis mõõtmatut ja põhjatut kurbust, mida veelgi võimendavad ülimalt meisterlik kaameratöö ja kunstiline terviklikkus. Vaesed kunstimeelega kinokülalised, kelle kaitsekiht õhem ja tundlikkus teravam, on ohus. See linateos on lausa kahekordne katsumus, sest väga traagilist lugu antakse edasi fantaasiarikkas visuaalses keeles. Oeh… kulus mitu pakki taskurätte pisarate pühkimiseks, et kõike seda üle elada. Ehk päris kindlasti ei ole tegu toreda perefilmiga, mida pühade ajal lõbusa ühislõuna esimese käiguna tarvitada. Mõni elavama fantaasiaga ja empaatilisem laps võib sellest filmist endale hankida aastaid kestvad hirmud ja õudusunenäod.

Samas ei kahetse ma ainsatki sekundit, mida seda rasket filmi vaadates veetsin. Tegemist on vaieldamatult meistriteosega – nii visuaali, loo jutustamisoskuse, näitlejameisterlikkuse kui ka vaataja kaasamise võtmes. Ning filmi eesmärk pole kedagi kollitada või niisama nutma ajada, vaid hoopis aidata toime tulla elutraagikaga, millest me paraku keegi ei pääse. Tõsi, tänapäeva standard sunnib alati head nägu tegema. Kogu sotsiaalmeedia kubiseb edulugudest – õnnelikud lapsed naeratavad supervormis emme ja armastusest õhetava musklis issi kaisus palmi all, soojad merelained on viimasegi mure minema pühkinud. Need «hea tava» fassaadvaled on pealetükkivad ning kisuvad inimese esmalt lahti soovist tõde rääkida, kuid mõne hetke pärast ei tea me enam ise ka, mis või kus see tõde oli… Ka see suhtumine on tegelikult sügavalt traagiline. Nii et seista silmitsi hingekraapiva ja südantpurustava kurbusega on isegi omamoodi teraapia.

Lugu on liigutav ja lihtne – väike poiss peab üle elama oma ema peagi saabuva surma valu. Ja kuna õnnetused tulevad harva üksinda, pole see veel kõik. Koolikaaslased peksavad, sõpru pole, vanaema tundub despootlik, isa on ära. Lewis MacDougall räägib vähe, kuid on oma rollis veenev ning ehe – väga kerge on maailma tema silmade läbi näha. Üksinduses sünnivad teadagi imed ja seal, kus mitte keegi ei aita, tuleb appi fantaasia. Puukoletise lugude elluärkamine ekraanil on tõeliselt nauditav – digituimastatud silmale pakutakse akvarellvärvide valgumist ja puhumistehnika voolamist, makrovõttes pliiatsitööd. Mmm… Imekauni pildikeele muudavad veelgi sisendusjõulisemaks Hispaania helilooja Fernando Velázqueze muusika ja jutustatavad lood ise.

kulus mitu pakki taskurätte pisarate pühkimiseks, et kõike seda üle elada.

USA kinokunst kostitab alatihti valmis elamuskonservidega: kes on hea, kes paha, kuidas lugu kulgeb ja kus lõpeb – kõik on esimesest hetkest selge. Mõnus… saab kogu kinoseansi ajaks oma tülikast mõtlemisharjumusest vabanenud laisad ajud popkornitopsi hoiule panna. Koletisefilmis seda luksust ei pakuta. Kogu filmi sügavus, ilu, traagika ja sisu avaldub alles siis, kui oma südame avad ja kaasa mõtled, nii et ka ridade vahele kirjutatu nähtavaks muutub.

Seotud lood
25.11.2016 28.11.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto