Sisukord
Majandus
Postimees
30.11.2016
Eesti Mälumäng Eesti lühiuudised Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Noored turnisid Tartus kivisillutise kohal Tagaots Savisaare kaitsja mängib mõistlikule menetlusajale Ühinevad vallad mõtlevad välja pööraseid kohanimesid (4) Ratas: kogu kaasus peab olema hea õppetund erakonnale Mesijutuga naistekütt osutus HI-viiruse levitajaks (3) Riigikohus hakkab uuesti menetlema kahe mõrvari kaasusi Majandus OPEC üritab nafta hinda tõusma sundida (1) Tallinna börs kerkis rekordtasemele Kalaliidu liikmed on Rimi ja Prismaga sarnases segaduses, ootavad juhilt selgitusi Välismaa Brasiilia jalgpallimeeskonna muinasjutt sai traagilise lõpu 72 traagilist päeva Tšiili Andides Välismaa lühiuudised 30.11.2016 Orjoli kuberner: võrreldes Richard Kolmandaga oli Ivan Julm vagur laps! Ivan Julma ja Stalini kujud näitavad «Vene teed» (12) UKIPi uus juht kavatseb Tööpartei välja vahetada Arvamus Teet Roosaar: ees on õudsed ajad (1) Vastukaja: Türgist ja Järvast Kaire Uusen: kes on tegelikult Eesti parim selgeltnägija? (5) Kätlin Konstabel: jälle sai keegi peksa, kedagi rööviti... (1) Postimees 1996. aastal: suren enne kui AIDSiravim avastatakse Juhtkiri: Keskerakonna põrgutee (4) Kultuur Kolm karu, kuldkiharake ja saepuru Suurushullustus, mis realiseeriti haiglas (1) Sport Spordi lühiuudised Norrakad määravad oma superstaarile kavala karistuse (2) El Clasico valmistab sel aastal brittidele tuska Eesti tulevikulootus ostetakse prantslastelt välja ning uks Kalevisse on avatud Sõudjad said sõrmused sõrme NBA pole enam võlusõna. Isegi Eestis Tallinn Linnajuhid distantseeruvad Vesterbacka superplaanist Salmonelloos sundis lapsele asenduskohta otsima Tarbija Spetsialistide õpetused kontorirotile: kuidas nutikael sirgeks ajada ja tööl luid piinamata istuda Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tallinna börs kerkis rekordtasemele

3 min lugemist

Üheksa aastat, üheksa kuud ja 23 päeva kulus Tallinna börsiindeksil aega, et ületada kriisieelne tase ja teha uus rekord.

Erinevalt paljudest teistest arenenud riikide aktsiaturgudest, mis toibusid eelkõige tänu USA, Suurbritannia ja hiljem Euroopa Keskpanga rahatrükile ning kerkisid uuele rekordtasemele juba aastaid tagasi ja seda hoolimata vahepealsest Euroopa võlakriisist, hakkas meie börsiindeks uuele rekordile lähenema alles pool aastal tagasi.

«Uut rekordit pidi kaua ootama ning selle peamiseks põhjuseks oli 2008. aasta kriisile järgnenud erakordselt järsk langus,» ütles LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi. «Eesti majandust räsis nii kohalik kui ka globaalne kriis ning aktsiate hinnad kukkusid tipust pea 80 protsenti,» lisas ta ning kinnitas, et suurematel turgudel oli langus tagasihoidlikum ja taastumine toimus kiiremini.

Swedbanki Balti aktsiate vahenduse üksuse juht Andres Suimets ütles, et 2007. aastal saavutatud tipu ületamine võttis niivõrd pikalt aega põhjustel, mis ei ole seotud mitte ainult emitentide (börsiettevõtete – toim) finantstulemuste ning nendest lähtuvate aktsiahindade, vaid ka üldise meie börsi nähtavuse ja vähese välisinvestorite huviga.

«Kui likviidsetel välisbörsidel määrab aktsiahindade taseme suuresti börsiemitentide käekäik, siis meie börs on olnud olulisel määral mõjutatud madalast välisinvestorite huvist, mis omakorda on otseses seoses madala likviidsusega,» selgitas Suimets. Ta lisas, et selle tagajärjel kannatab turu efektiivsus,

s.t soodsad aktsiad võivad püsida soodsad pikemat aega. Seda olukord leevendaks tema sõnul laiapõhjalisem investorite hulk kui see, kes praegu on Tallinna börsile investeerinud.

Lisaks aktsiahindade kukkumisele tabas meie börsi vahepeal veel mitu saatuslikku lööki. Börsilt viidi ära autode turvavööde seadmete tootja Norma ja Saku Õlletehas, mis olid ühed stabiilsemad dividendimaksjad. Mis aga veel hullem, börsilt lahkus ka üks juhtivaktsiatest, Eesti Telekom, millega koos ja pärast lahkus meie turult suur hulk välismaiseid institutsionaalseid investoreid. Telekomi lahkumise ajal oli küll lootus, et selle asemele noteeritakse börsil Eesti Energia vähemusosalus. Kuigi Eesti Energia tegi selle nimel tööd ning käimas oli koguni reklaamikampaania, ei julgenud valitsus paraku toona sellist sammu astuda ning kohalik börs jäi aastateks kiratsema.

Eile kerkis börsiindeks OMXT 0,90 protsenti, 1043,65 punktini. Eelmise rekordi, 1043,29 punkti, püstitas OMXT indeks 6. veebruaril 2007. Meil hakkasid aktsiate hinnad koos teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide börsidega langema arenenud riikidest varem, sest paljud investorid hakkasid peamiselt kinnisvarabuumist põhjustatud majanduskasvu tõttu kahtlema selle jätkusuutlikkuses.

2007. aasta börsilangus oli veel üsna tagasihoidlik – 13,3 protsenti. Tõsine löök saabus koos muu maailmaga järgneval, 2008. aastal, mil börsiindeks OMXT kukkus 63 protsenti. Kokku kukutas finantskriis börsiindeksit enam kui kolme neljandiku võrra ehk 76,5 protsenti.

Pärast taastumist hakkas börsiindeks esimest korda senise rekordtasemega flirtima selle aasta suvel. 1000 punkti taseme ületas OMXT taas mai lõpus ja veel kord juuli keskel. Juuli lõpus kerkis indeks kriisijärgsele rekordtasemele, 1027,36 punktini. Aga sellega ka asi piirdus.

Taas kerkis OMXT üle 1000 punkti taseme septembri lõpus ning on ülalpool seda liikunud tänaseni.

Kui varasemate tõusude taga on olnud peamiselt institutsionaalsed investorid ehk igasugused investeerimisfondid, investeerimisfirmad jmt, siis nüüd on tõusu peamiseks mootoriks pigem väikeinvestorid.

Vallikivi selgitas, et seekord tundub tipu taga olevat kohalik investor. «Välishuvi on võrreldes eelmise tipuga tunduvalt tagasihoidlikum ning tõesti saab välja tuua vaid üksikuid osalejaid piiri tagant, kes tõusule kaasa on aidanud,» märkis ta. «Kohalikud investorid otsivad üha rohkem hoiustele alternatiivi ning hea dividenditootlusega Tallinna börsi aktsiad on selleks hästi sobinud.» See tähendab aga nendele aktsiatele ka hinnatõusu.

Suimets nentis aga, et kuigi Tallinna börsi käive on näidanud paranemise märke, on üldine tase jätkuvalt liiga madal, et pakkuda enamikule institutsionaalsetele investoritele mõistlikke tingimusi. «Seetõttu määravad Tallinna börsil noteeritud aktsiate hindasid eelkõige loetud arv institutsionaalseid investoreid/fonde ning kohalikud väikeinvestorid,» kõneles Suimets. «Positiivne on kohalike esmaemissioonide turu elavnemine, ent nende mõju börsile tervikuna, eriti välisinvestorite tähelepanu võitmisele on olnud piiratud,» lisas ta.

Tuleviku suhtes on Vallikivi mõõdukalt positiivne. «Tallinna börsi indeks liigub üsna ühte sammu muu maailmaga ning positiivsus globaalsetel turgudel on jätkuvalt suur,» selgitas Vallikivi. Samas märkis ta, et tema arvates alahinnatakse võimalikke riske, ning see võib välisturgudel kaasa tuua järsu korrektsiooni, mis ei jäta kindlasti puutumata ka kohalikku aktsiaturgu.

Seotud lood
    29.11.2016 01.12.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto