N, 2.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mesijutuga naistekütt osutus HI-viiruse levitajaks

Risto Berendson
, uuriva toimetuse juht
Mesijutuga naistekütt osutus HI-viiruse levitajaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Anton.
Anton. Foto: Põhja prefektuur

Umbes 15 aastat tagasi HIV-diagnoosi saanud Antonil oli palju seksuaalpartnereid, keda mees võis teadlikult viirusesse nakatada.

Niisugusele järeldusele on jõudnud 33-aastase Antoni kinni pidanud Põhja prefektuuri kriminaalpolitsei, kes kaardistab endise narkomaani käitumismustrit. Töö käigus ilmnenud info on hirmutav. Lakooniliselt öeldes on uurijail oma ja Antonil oma nimekiri naistest, kellega mehel oli kokkupuude.

Nüüd vajab see nimekiri põhjalikku kontrollimist ja tuleb välja selgitada, kes neist naistest võisid Antoniga kaitsmata seksuaalvahekorras olla ja kas nad võisid selle tagajärjel HI-viirusesse nakatuda.

Jahtis klubides ja veebis

Naiste ärarääkimine paistis olevat Antoni tugev külg. Mesijutt muutis mehe kõrvadega armastavate vastassoo esindajate seas üllatavalt populaarseks. Vene keelt kõnelev Anton hoidis korraga mitmes kohas rauad tules. Peamiselt jahtis ta naisi pealinna ööklubides, kuid sekspartnerite leidmisel olid suureks abiks ka interneti tutvumisportaalid.

Et Anton sõitis ringi uhke autoga, mõjus ta juhuslikele naistuttavatele külgetõmbavalt. Seda, et pealtnäha kleenuke mees varjas sünget saladust – umbes 15 aastat tagasi narkomaanina saadud HI-viirust – tema naissõbrad muidugi ei teadnud.

Nii võis see kesta aastaid, enne kui politsei nüüd mehe võimalikule kuritegelikule käitumisele jaole sai. Nimelt pöördus hiljuti politseisse noor naine, kellel tuvastati HIV. Neiu väitel oli tal kaitsmata vahekord vaid ühe mehega, kes olevat enne seda kinnitanud, et tal polevat mingeid suguhaigusi. Seetõttu nõustunudki naine mehega ilma kaitsevahendita seksima.

Selle mehe nimi oli Anton ja nagu tagantjärele on selgunud, teadis mees oma HIV-nakkuse diagnoosist juba aastaid. Anton on politseile vana tuttav: teda on korduvalt karistatud narkosõltlasena toime pandud varguste eest. Need karistused on praeguseks aegunud.

Lisaks on Anton vägivaldne – tema karistusregistrit ilmestavad korduvad vägivallateod naiste vastu. «Ainult naiste suhtes,» toonitab Põhja ringkonnaprokurör Anneli Lumiste.

Narkosõltuvusest üle saanud Anton teenis endale elatist ise, ent oli ametlikult siiski töötu. Tal oli kodu ja elukaaslane. Pealtnäha oli ta aktiivse seksuaaleluga tavaline mees. Kuni tuli välja see üks HI-viirusega nakatamise juhtum, mis kriminaaljuurdluse masinavärgi politseis ja prokuratuuris tööle pani.

Eelmisel kolmapäeval kinni peetud ja reedel kohtu loaga vahi alla võetud Anton on igas mõttes erakordne näide. Ta lõpetas teadlikult oma HIVi ravi, lastes haigusel omasoodu areneda. Selle põhjus võib olla Antoni ema kiindumus alternatiivravimeetoditesse. Mingil põhjusel pole HIV Antoni organismis aastate jooksul edasi arenenud surmaga lõppevaks aidsiks.

Ohvrid pääsevad tähelepanust

Probleem pole siiski Antoni HI-viirus, vaid asjaolu, et raskesse haigusesse nakatunud mees jätkas juhuslike seksuaalpartnerite otsimist ja oli nendega teadlikult kaitsmata vahekorras. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo teenistuse vanema Rait Pikaro sõnul tegelevad nad praegu Antoni väidetavate seksuaalpartnerite kindlaks tegemisega.

«Need inimesed võivad eneselegi teadmata olla viirusekandjad,» ütles Pikaro. Politsei töö kiirus on siin eluliselt tähtis, sest iga potentsiaalne nakatanu võib HI-viirust enda teadmata edasi anda juba järgmistele partneritele.

Ringkonnaprokurör Lumiste sõnul ei pea kannatanud pelgama uurimisega kaasnevat avalikkuse tähelepanu, sest ta kavatseb kannatanute huvides taotleda kohtuistungi kinniseks kuulutamist.

«Kannatanu kriteeriumiks ei ole siin HI-viirusesse nakatumine, vaid kannatanuks võib siin olla ka inimene, kes Antoniga vahekorras oli ja viirusesse ei nakatunud, sest kahtlustatav seadis ta teadlikult ohtu,» ütles Lumiste.

Kriminaalmenetlust viiakse läbi karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist. «Politsei palub kõigil, kes on olnud fotodel kujutatud mehega seksuaalses kontaktis, käia esimesel võimalusel tervisekontrollis ja pöörduda politseisse. Iga infokild on oluline, et saaksime välja selgitada kõik kannatanud, kes enesele teadmata võivad samuti olla haigusekandjad,» ütles kriminaalpolitseileitnant Pikaro.

Tema sõnul ootavad nad Antoni tegevuse kohta igasugust teavet, sest eesmärk on saada ülevaade tema elustiili, käitumismustri ja liikumise kohta. «Iga infokild on oluline, et aidata välja selgitada kannatanuid,» ütles Pikaro.

Kõigil, kel olnud seksuaalseid kokkupuuteid pildil kujutatud mehega, palutakse pöörduda esimesel võimalusel tervisekontrolli. Kõigil, kel on infot mehe tegevuse kohta, palutakse helistada Põhja prefektuuri kriminaalbüroo telefoninumbril 58 872 417 või politsei infotelefonil 612 3000.

Viimane sellesarnane juhtum Eestis on teada 1990. aastate lõpust, kui välismaalt sissesõitnud mustanahaline mees mitmeid Tallinna naisi HI-viirusega nakatas. Kohus mõistis mehele pika vangistuse.

_____________________

KOMMENTAAR

Aljona Kurbatova
Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja

Risk nakatuda HIVi ühe kaitsmata seksuaalvahekorra ajal on alla ühe protsendi. Kui HIViga elav inimene on HIV-ravil, siis väheneb viiruse edasikandumise tõenäosus kaitsmata vahekorra ajal oluliselt. Seega on risk madalam, kui HIViga partner saab HIV-ravi.

Kõige parem kaitse on turvaline seksuaalelu ehk kondoomi kasutamine. Eriti uue, sealhulgas juhusuhte korral. Uue inimesega vahekorda astudes ei ole võimalik inimesele peale vaadates hinnata, kas ta võiks olla nakatunud mõnda seksuaalsel teel levivasse infektsiooni. Arvestades HIVi kõrget levimust Eestis ning ka seda, et kõik HIViga inimesed ei ole oma nakatumisest teadlikud, peab enda kaitsmine ehk kondoomi kasutamine olema seksuaalkäitumise norm. See näitab hoolimist endast ja partnerist.

Kui inimene kahtlustab, et ta võib olla HIVi nakatunud, tuleks teha HIV-test. Testimisvõimalusi on mitmeid, testida saab HIV-testimiskabinettides, perearstide, eriarstide (günekoloogide, uroloogide, androloogide, dermatoveneroloogide) juures ning noorte nõustamiskeskustes. Sõltumata võimalikust nakatumisviisist on see ainus viis teada saada, kas ollakse nakatunud või mitte.

Positiivse vastuse korral tuleb usaldada ennast arstide hoolde. Nüüdisaegne HIV-ravi on väga efektiivne ning võimaldab pikka ja täisväärtuslikku elu.

Märksõnad
Tagasi üles