L, 3.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Linnajuhid distantseeruvad Vesterbacka superplaanist

Uwe Gnadenteich
, reporter
Linnajuhid distantseeruvad Vesterbacka superplaanist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tallinnas kohtunud linnajuhid Taavi Aas (vasakult) ja Jussi Pajunen pealinnade vahelise koostöö hetkeseisu ja arenguvõimalusi.
Tallinnas kohtunud linnajuhid Taavi Aas (vasakult) ja Jussi Pajunen pealinnade vahelise koostöö hetkeseisu ja arenguvõimalusi. Foto: Sander Ilvest

Tallinna ja Helsingi linnajuhid kinnitavad, et kahe linna vahelise merealuse tunneli rajamise eeluuringud kulgevad plaanipäraselt, samas ei taha keegi kommenteerida ärimees Peter Vesterbacka lubadust tunnel viie aastaga valmis ehitada.

IT-ettevõtte Rovio endine turundusjuht Vesterbacka rääkis eelmisel nädalal Helsingis toimunud konverentsil, et Tallinna-Helsingi tunneli ehitus võiks alata 2018. aastal ning tunnel peaks valmima olema 2023. või 2024. aastal. Raha selleks lubas mees hankida Hiina investoritelt.

Helsingi linnapea Jussi Pajunen ja Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas jäid eilsel pressikonverentsil selle jutu peale pehmelt öeldes reserveerituks. Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Tallinna linna, Helsingi linna, Helsingi-Uusimaa piirkonnanõukogu ning Harju maavalitsuse esindajad on allkirjastanud Soome-Eesti transpordiühenduse algatuse vastastikuse mõistmise memorandumi. Esimesed sammud tunneli rajamise teel on eeluuringud, mille hanked kuulutati välja tänavu novembris ja mis peaksid valmima järgmisel aastal.

Küsimusele tunneliprojekti viimaste arengute kohta vastasid linnajuhid, et kõik kulgeb plaanipäraselt.

«21. novembril oli Helsingis seda teemat puudutav konverents. Meil on ühine projekt tunneli eeluuringu teostamiseks. Seal on teatud töödega alustatud. Geoloogilised uuringud algasid juba eelmise suve lõpus. Täiesti realistlikud sammud, mis eelnevad lõplikule otsusele, on ette võetud,» rääkis Aas.

«Loomulikult sõltub lõpptulemus sellest, kuidas need uuringud lähevad. Kuidas eeluuring läheb, kuidas rahastamise eeluuring läheb. See on asja üks pool, teine pool tunneliprojektist on kindlasti see, kuidas läheb edasi Rail Balticu projekt. Rail Baltic on Euroopa poolt vaadates kindlasti üks eeldus tunneliprojektile,» lisas ta.

Küsimusele Vesterbacka rolli kohta vastas Aas: «Ma ütleks niimoodi, et kõikides suurtes projektides on alati oluline see, et lisaks Euroopa Liidule, riikidele ja linnadele osaleks neis ka erakapital. Kas erakapital on võimeline katma sada protsenti, seda näitab aeg. Ma ütlen veel kord, et praegu on käsil rahastamisuuring, mis näitab tunneli võimalikku kogumaksumust ja seda, kuidas maksumust tulevikus kaetakse.»

Aga kui tõsiselt peaks võtma juttu tunneli viie aastaga valmis ehitamisest?

«Tunneliprojekti juures on praegu kõige olulisemad uuringud, mis tuleb valmis saada järgmise aasta jooksul. On väga tähtis, et teaksime täpselt, mida ja kuhu plaanime ehitada. Samuti on selge, et on raske näha Helsingi-Tallinna tunneli valmimist, kui Rail Balticu projekt ei realiseeru,» lausus Helsingi linnapea Pajunen.

«Kui Rail Baltic hakkaks 2025. aastal toimima, siis oleks see ühtlasi tunneli valmimise varaseim tähtaeg. Olen samal arvamusel Taavi Aasaga, et tunneli realiseerumine nõuab Euroopa Liidu rahastust, avalikku rahastust nii Eestist kui ka Soomest, ning erarahastust. Peter Vesterbacka projekti ei tunne ma nii hästi, et oskaksin seda kommenteerida,» lisas ta.

Märksõnad
Tagasi üles