R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tartu seljatas riigi erikoolide raha asjas

Mari-Liis Pintson
Tartu seljatas riigi erikoolide raha asjas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Masingu kool on Tartu linnale kuuluvast kolmest erivajadustega laste koolist suurim.
Masingu kool on Tartu linnale kuuluvast kolmest erivajadustega laste koolist suurim. Foto: Sille Annuk

Ringkonnakohus otsustas, et riik ei ole täitnud talle seadusega määratud kohustust korraldada raskemate erivajadustega laste õpet. Seetõttu peab ta maksma Tartu linnale ligi kolm miljonit eurot.

Tartu ringkonnakohus avalikustas eile otsuse, et riik peab maksma Tartu linnale tagasi ligi kolm miljonit eurot, mille linn on kolme aasta jooksul kulutanud erivajadustega laste õpetamiseks.

Tartu linnavalitsus pöördus kohtusse, kuna seaduse järgi on raskemate hariduslike erivajadustega ehk HEV2-laste õpetamine küll riigi kohustus, ent riik ei ole kompenseerinud nende laste õpetamise kulusid kolmes Tartu linnale kuuluvas erikoolis.

Tänavu aprillis jättis esimese astme kohus linna kaebuse rahuldamata. Eilse otsusega asus teise astme kohus aga omavalitsuse poolele, kohustades haridus- ja teadusministeeriumi tasuma Tartu linnale üle 2,8 miljoni euro, mis on linnal kulunud 2012.–2015. aastani HEV2-lastele mõeldud koolide ülalpidamiskuludeks.

Kohtumine ministriga

Tartu linnapea Urmas Klaas sõnas, et nüüd on oluline ministeeriumiga läbi rääkida, kuidas käib nende koolide rahastamine ja pidamine edaspidi. Klaas helistas eile ka Brüsselis viibivale haridus- ja teadusministrile Mailis Repsile ja leppis kokku, et kohtub temaga lähiajal, et teemat arutada.

«Meie eesmärk on leida vettpidav lahendus tulevikuks,» lisas Klaas. Kohtuvaidlus puudutas vaid Tartu linna elanikeregistris olevate HEV2-laste õpetamist, ent Klaasi sõnul õpib linnale kuuluvates Kroonuaia, Maarja ja Masingu koolis palju lapsi mujaltki Lõuna-Eestist. Ka nende õppe rahastamine tuleb nüüd üle vaadata.

Tänavu aprillis jättis esimese astme kohus linna kaebuse rahuldamata.

Varem on Tartu linn teinud riigile ettepaneku, et see võtaks Masingu kooli pidamise üle. Tartu linnavolikogu andis 2011. aastal välja ka üleandmise otsuse ja ministeeriumis valmis käskkiri, et moodustada komisjon üleandmise ettevalmistamiseks. Ent viis kuud hiljem teatas ministeerium linnale, et kooli pole võimalik üle võtta ning kui linn ei suuda seda rahastada, on tal õigus kool sulgeda.

Mil moel linna ja riigi koostöö eilse kohtuotsuse valguses võiks jätkuda ehk kas riik hakkab kooli pidamist rahastama või võtab ise selle pidamise üle, selle ümber Klaas veel ei spekuleerinud.

Sama sisuga kohtuvaidlus riigi vastu on käimas Tallinna linnavalitsusel. Erinevalt Tartust sai Tallinn esimese astme kohtus riigi üle võidu, misjärel ministeerium vaidlustas kohtuotsuse.

Märgiline tähendus

Tallinna linnakantselei õigusteenistuse nõuete osakonna juhataja Terje Krais sõnas, et Tartu linna kasuks eile tehtud kohtuotsusel on märgiline tähendus Tallinna ja Tartu linnale, aga ka kõigile teistele Eesti omavalitsustele ja hariduslike erivajadustega laste vanematele.

Tallinn nõuab käimasolevas vaidluses riigilt kolme aasta jooksul erikoolides tehtud kulutuste kompenseerimist seitsme miljoni euro väärtuses. Ent kui kohus nõude rahuldab, tuleb Kraisi sõnul lahendada ka tavakoolide väikeklassides käivate HEV2-õpilaste õpetamise rahastamise küsimus. Nendegi õppe eest tasub praegu omavalitsus, mitte riik.

«Kui peaks juhtuma ime ja riik tõepoolest need kulutused Tartule kompenseerib, siis me näeme, et aumehelik oleks maksta kinni ka Tallinna poolt riigi ülesannete täitmisel tehtud kulud,» sõnas Krais.

Haridus- ja teadusministeeriumil on võimalik Tartu ringkonnakohtu eilne otsus kolme­kümne päeva jooksul edasi kaevata.

«Saime kohtuotsuse värskelt kätte, hindame selle sisu ning lähiajal otsustame, mida teeme edasi,» sõnas ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna asejuhataja Tarmu Kurm. «Kõige olulisem on see, et kõigil lastel oleksid õppekohad.»

Märksõnad
Tagasi üles