Õhtuti süttib Tartu tänavate ääres, parkides ja ülekäiguradade juures ligi 12 700 tänavavalgustuslampi. Vaid kümme protsenti neist on tehnika uusim sõna, energiasäästlikud leedvalgustid.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tellijale
Tartu säästlikuks valgustamiseks kulub veel palju aastaid
30. november 2016, 13:48
Tartu säästlikuks valgustamiseks kulub veel palju aastaid
Hämaruse saabudes süttivad Tartus tuhanded tänavavalgustuslambid, suures plaanis on pilt hea, tartlased ei pea pimeduses kobama. Kui mõni umbtänava viimane ots välja arvata, siis ei tohiks Tartus olla kohta, kus tänavavalgustus puudub.
«Igal aastal tuleb paarsada lampi juurde,» kinnitas Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak. Elavhõbelambid on rännanud ajaloo prügikasti, suurem osa ülikoolilinna 12 700 valgustist on naatriumlambid.
Postid pudenevad
Esimesed energiasäästlikud leedlambid soetati 2013. aastal, nüüd moodustavad need kõigist laternatest ligi 10 protsenti.
Nüüd paigaldataksegi ainult leedvalgusteid. Neid seatakse üles järjest, eelkõige näiteks põhjalikult remonditud tänavate äärde. Viimati said leedvalgustid Roosi tänav ja Muuseumi tee. Ka katki läinud naatriumvalgusti asendatakse enamasti leedlambiga.
Kolm aastat tagasi Tartu tänavatele jõudnud leedlambid pole samuti veatud, need on üsna erineva kvaliteediga. Nii tuli muist uusi lampe üsna kiiresti uute vastu välja vahetada, osa neist põleb aga laitmatult oma esimesest ööst saadik. «Leedid lähevad järjest paremaks ja on isegi hea, et me kõiki tänavavalgusteid kohe nende vastu välja vahetada ei saanud,» ütles Rein Haak.
Arvestades, et Tartus tuleks välja vahetada ligi 11 000 tänavavalgustit, oleks selleks tööks tarvis 16,5 miljonit eurot.
Kuigi pimedal ajal ei tohiks pime olla Tartus ükski nurgake peale meie kalmistute, on linnamajanduse osakonnal valgustusalal tööd veel küllaga. Paljudes kohtades jätab soovida valgustuse kvaliteet, kõige suurem probleem on vanad betoonpostid. «Nende pärast oleme päris õnnetud, vanad betoonpostid kipuvad vägisi lagunema,» märkis Rein Haak. Need vahetatakse jõudumööda välja metallpostide vastu.
Samuti vahetatakse välja nõukogude ajast pärit maakaablit, mis kord annab ühendust ja kord ei anna. «Aga kõik on siiski kontrolli all, raha tänavavalgustuse remondiks on meil alati olnud,» ütles Rein Haak.
Suund ongi võetud õhuliinide asendamiseks maakaabliga, kuid siingi on oma agad. «Kui Eesti Energial on mõne tänava äärde pandud just värske õhuliin, mis peab 30–40 aastat vastu pidama, siis seda me muidugi linna rahaga maakaabli vastu välja vahetama ei lähe,» selgitas Rein Haak.
Põhjalik tegevuskava linna tänavavalgustuse uuendamiseks on lauasahtlis ootel, küsimus on aga, kust leida raha selle teostamiseks. Laias laastus maksab leedlamp, selle post ning paigaldus 1500 eurot. Arvestades, et välja tuleks vahetada veel ligi 11 000 tänavavalgustit, oleks selleks tööks tarvis 16,5 miljonit eurot.
Annelinn tööplaanis
Seni on uusi leedvalgusteid soetatud üksikute projektide kaudu. «Kui praegu on leedvalgusteid pisut üle tuhande, siis senise tempoga jätkub meil tööd veel paljudeks aastateks,» märkis Rein Haak.
Suur samm on kavas lähiaastatel astuda Annelinnas, heal juhul uueneb kogu tänavavalgustus. Annelinna tänavavalgustus on pärit nõukogude ajast, see on rajatud 30–40 aastat tagasi.
Annelinna uue valgustuse rajamiseks esitab linnavalitsus toetustaotluse keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK). Kavandatava projekti kaudu on kavas uuendada ligi 1500 valgustuspunkti, mis tähendab kogu Annelinna tänavavalgustust.
Praegused valgustid vahetatakse distantsilt juhitavate leedvalgustite vastu, uuendatakse postid ja kaablid. Selle töö tegemiseks kulub 2,2–2,4 miljonit eurot, millest Tartu linnal tuleb välja käia 30 protsenti ehk 660 000 – 700 000 eurot.
Annelinna tänavavalgustuse uuendamiseks küsib Tartu linnavalitsus toetust Euroopa Liidu programmist. Kas see töö väärib eurotoetust, selgub tuleva aasta aprillis-mais. Positiivse vastuse korral on kavas tööd ära teha 2017.–2018. aasta jooksul.
Surnuaiad jäävad pimedaks
Tartu kalmistud jäävad ilmselt ka tulevikus öösiti suuresti pimedaks, ainsana on valgustatud Raadi kalmistu peatee ning Pauluse kalmistu Vabadussõjas langenute memoriaal.
«Surnuaedade valgustamine on mitme otsaga asi,» ütles linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak. «Ma ei ole selle poolt, et neis kohtades öö otsa tuled põleksid. Tavainimesel pole öösel kalmistule ju asja ning ei ole mõtet loota, et valgustus hoiab seal barbaarsused ära. Minu arvamus on, et kalmistu väravad pannakse õhtul kell kümme lukku ja tehakse hommikul uuesti lahti.»
Tartu laternad läbi aegade
- 1794. a 50 õlilampi, u 3600 elanikku; 1822. a 163 õlilampi, 8400 elanikku; 1845. a 240 õlilampi, 12 000 elanikku; 1914. a 536 gaasilaternat, 50 000 elanikku; 1935. a 490 elektri- ja 311 gaasilaternat, 58 000 elanikku; 1966. a 1900 elektrilampi, 90 000 elanikku; 2013. a 11 500 lampi, 98 000 elanikku; 2016. a 12 700 lampi, 97 000 elanikku.
- 10% Tartu tänavalaternatest on nüüd leedvalgustid, mis vähendavad elektrikulu kuni 66%.
- Naatriumvalgusteid on kõige rohkem, need on levinuimad kollase valgusega tänavalaternad.
- Metallhaliidvalgusteid on vähesel määral. Neid kasutatakse peamiselt ülekäiguradadel, sest nende ere sinakas valgus toob inimese kõige paremini nähtavale.
- Tartus on keskne luksmeetritel põhinev süsteem, mille alusel valgustus süttib või kustub automaatselt. Luksmeeter on lihtsamalt öeldes valgusandur. Kui andur tuvastab etteantud valgustustaseme, saadab andur signaali serverisse ning tänavavalgustuse 162 juhtkilpi lülituvad sisse või välja.
- 740 000 eurot läheb tänavu Tartu valgustamiseks kuluva elektri eest maksmiseks.
- 140 000 eurot on sel aastal tänavavalgustite hoolduseks ja remondiks.