Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2020
Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (1) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (3) Kolmejalgsed vallandasid liiklusraevu (8) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (1) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (1) Sipsik elab veel! Läti ema eksirännakud Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (11) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Pehme talv paneb rannad uut tasakaalu otsima AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (8) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab Arter Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (1) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: topeltstandard

2 min lugemist
Maire Raadik FOTO: Erakogu

Populaarses võrgukeskkonnas on küsitud, mida tähendab topelt- või kaksikmoraal. Ja on saadud vastuseks seletusi, nagu «räägin ühte ja teen teist» või «mis ühele lubatud, see teisele pole», ning näiteid, nagu «hurjutad riigikogulasi ahnuse pärast, aga ise varastad elektrit».

Küsija ei ole küsinud ega vastajad vastanud sõnakujude kohta. Kas öelda topelt- või kaksik‑ ja kas ‑moraal või ‑standard(id)? Alustame kaksikmoraalist. See ei olegi väga vana sõna, näiteks 1976. aasta õigekeelsussõnaraamat ega 1992 ilmunud seletussõnaraamatu vihk ei tea tast veel midagi, kuid 1999. aasta ÕSis on ta juba olemas. Eeskujuks on tõenäoliselt soome kaksinaismoraali, mille vastena ilmub kaksikmoraal 1971. aastal Kalju Piheli ja Arno Pikamäe soome-eesti sõnaraamatusse. Soome kaksinainen on ’kahesugune’, kaksinaismoraali eesti vastega saab täiendust kaksik-sõnade pere, kus on juba ees näiteks kaksikelu.

Topeltstandard on muidugi tähttäheline tõlge inglise keelest. Inglise-eesti sõnaraamat õpetab küll ettenägelikult, et double standard on eesti keeli kaksikmoraal, kuid nagu ikka, on inglise keelest laenamise kiusatus olnud võitmatu. Kahest kokku on saadud veel topeltmoraal.

Kuigi sõnad on uued, on mõiste ise vana. Öeldud on mitut moodi: kahekeelne, kahepalgeline, kahenäoline, kahepaikne, kahe pere koer, variserlik, silmakirjalik. 1930. aastate kolmeköitelises õigekeelsuse-sõnaraamatus on näiteks terve pesa silmakirja-sõnu. Kõigepealt liitsõna silmakiri ja selle tuletised silmakirjalik = silmakirjane, silmakirjalikkus = silmakirjasus, silmakirjatsema, silmakirjatseja. Seejärel silmakirja-liitsõnad, nagu silmakirjaetendus = silmakirjamäng, silmakirjateener, silmakirjateenistus = silmakirjasus, silmakirjavaga ja silmakirjavagadus. Neist liitsõnadest tunneme tänapäeval vist vaid silmakirjateenrit. Omadussõnal silmakirjalik on eraldi esile toodud tavatähendus, mis on  ’teesklev’, ja religioonitähendus, mis on ’vagatsev’. Kristiina Rossi ja Udo Uibo teatel võivad silmakirja-sõnad olla seotud silme (eest) kirjuks tegemisega, silmamoondamisega. 

Aga ikkagi, kas kaksikmoraal või topeltstandard? Mõiste äraseletamise suutlikkuse poolest kaalub kaksikmoraal topeltstandardi üles. Põhjus pole niivõrd täiend-, kui just põhisõnas: eesti standard käib enamasti ühe kindlat liiki normide kogumi kohta, inglise standard on avaramalt norm või eeskiri. Küllap seepärast ei ütlegi topeltstandard või topeltstandardid eestlasele – kes ei pruugi ka teada inglise väljendi tausta – niisama palju kui kaksikmoraal. Topelt-sõnal endal, nagu öeldud, pole viga midagi, varem öeldi näiteks kahekordne või kahe otsaga mäng (двойная игра), nüüd topeltmäng (double game). Seda mängu mängivad kahepalgelised.

Seotud lood
    21.02.2020 22.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto