
Täna tähistatakse Eestis sisejulgeoleku päeva. Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort kirjutab selle puhul uutest ja vanadest ohtudest, milleks tuleb valmis olla.
Täna tähistatakse Eestis sisejulgeoleku päeva. Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort kirjutab selle puhul uutest ja vanadest ohtudest, milleks tuleb valmis olla.
Aastal 1924 algas detsembrikuu esimesel päeval Nõukogude Venemaa organiseeritud mäss Tallinnas. See algas reaalsete inimeste ja reaalsete relvadega ning selle käigus võeti päriselt hooneid üle.
Sellest sündmusest on nüüd möödunud 92 aastat ning selle aja jooksul on juhtunud nii mõndagi, muuhulgas on Eestist saanud üks tuntumaid e-riike maailmas. See on tekitanud olukorra, kus riigi ründamiseks ei ole enam vaja kommunistlikku töölissalka, vaid inimesi saab rünnata kurja robottolmuimeja, paha printeri ja närukaelast beebimonitori kaudu. See kõik seab uued väljakutsed ka riigile turvalise keskkonna tagamisel.
Tasakaalu leidmine füüsilise ja virtuaalse vahel muutub üha keerulisemaks, valmistumine uueks 1. detsembriks või 21. juuniks on üha keerukam ja väljakutseid pakkuvam. Siia ritta saab tinglikult paigutada ka 26. aprilli, aga seda ainult tinglikult. Viimane on tegelikult üks olulisemaid kuupäevi Eesti kui e-riigi teekonnal.