Sisukord
Arvamus
Tänane leht
02.12.2016
Eesti Looduskaitsjad alustasid Eesti taassoostamist (7) Mälumäng Reservväelased alustavad täna esimest äkkõppust (1) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert EIK ei menetle Savisaare kaebust Tagakülg Õnnetussurmi on mullusest rohkem Ratas: Keskerakond peab tõenäoliselt oma kinnistud müüma Esikülg 2.12 Oleg Gross näitas oma firmale hangitud uhket kopterit Ametikoht, mida ei saanud tagasi lükata (3) Nafta hinnaralli võib jääda lühiajaliseks (1) Bangkokis on lõbus nii emal kui tütrel Majandus Ott Pärna aitas lätlastel Eestile järele jõuda Eksportivad ettevõtjad igatsevad sotsiaalmaksu lage Itaalia majandusel kaks aastakümmet seisakut Õlle- ja viinaaktsiisi vahe väheneb märkimisväärselt Nafta hinnaralli võib jääda lühiajaliseks (1) Välismaa Välismaa lühiuudised 2.12.2016 Soome eurosaadikud kurdavad tüütu reisikohustuse üle, mida arvavad eestlased? Putini sõnul vajab Venemaa sõpru, mitte vaenlasi Moskva Suure Teatri happerünnaku eest vangi mõistetud balletitantsija on teatris tagasi Arvamus Taavi Minnik: Repinski unelm (18) Juhan Kivirähk: Rail Balticu teadmatus (5) Andrus Karnau: energia läheb kallimaks Postimees 1939. aastal: käsk Punaarmeele - marssida üle Soome piiri (3) Anders Ljunggren: hoidkem sõnavabadust (5) Priit Kärsna: miks õudusunenägu? Vastuseks Garri Raagmaale Juhtkiri: üksmeel kohalikes huvides ja haldusreformi tipphetk Kultuur Mees kirjutas raamatut nagu keskaja munk Sport Spordi lühiuudised Kolm veerandaega vastasseisu ja palju kahjutunnet Eesti Suusaliit lubab Kilbi täna Lillehammeri sprindivõistluse starti Jalgpalli kõige hirmsamad saladused lasti paisu tagant valla Norra maleime alistas Putini austaja (3) McGregor andis hulludele kuulujuttudele hoogu juurde Tarbija Bangkokis on lõbus nii emal kui tütrel Tartu Filmimees Andres Sööt jagas muret dokumentalistika häguste piiride pärast Sebe ehitab Tartu piirile uue bussidepoo Jõululaadad võtavad nädalalõpul tuurid üles Ülikooli kliinikumis töötab põrgukatel – moodne autoklaav Uued treenerid keeravad kütet juurde Salvestist tuleb uudiseid nagu Vändrast saelaudu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Anders Ljunggren: hoidkem sõnavabadust

2 min lugemist
Anders Ljunggren FOTO: Kristian Pohl / Government Offices of Sweden

Rootsi suursaadik Eestis Anders Ljunggren kirjutab sõnavabaduse kohast läänelikus riigis.

Täna tähistab Rootsi trükivabaduse 250. aastapäeva. 2. detsembril 1766 võttis Rootsi parlament vastu maailma esimese trükivabaduse seaduse, mille järgi kaotati trükiväljaannete tsensuur ning kindlustati üldsusele ligipääs avalikule teabele ja õigus osaleda poliitilistes debattides. Trükivabaduse seadus on olnud otsustava tähendusega meie praeguse heaoluriigi tekkele.

Rootsi seadus oli oma aja kohta ainulaadne. Seadus sündis ajal, kui Rootsi ja Soome olid veel ühe riigi osad. Vabadusetekst, mille koostas praeguses Soomes asuvast Kokkolast (rts k Karleby) pärit parlamendiliige Anders Chydenius, jõudis ette Ameerika Ühendriikide põhiseadusest, mis kaitseb kõigi kodanike sõnavabaduse õigust.

Sõnavabadus on Rootsit hästi teeninud. Vaba sõna ei ole mitte ainult demokraatia eeldus, vaid ka ühiskonna arengu tagatis. Ideede ja arvamuste, samuti debati ja kriitilise lähenemise takistamata tulv loob ideedekülluse ja annab hoogu innovatsioonile.

Rootsis on kodanikel olnud vastavalt avalikkuse printsiibile ja tänu 1766. aasta trükivabaduse seadusele juba pikka aega õigus saada ülevaadet riigiasutuste käsutuses olevast teabest ja juurdepääsu sellele. Mitmes riigis, sealhulgas Eestis, on samuti see õigus seadusega tagatud. Niimoodi saavad üksikisikud ja ajakirjanikud kontrollida võimu ja rahva valitud poliitikuid. Meie enda jaoks on see meie õiguskorras kesksel kohal asuv printsiip aidanud tagada madala korruptsioonitaseme ja demokraatlike institutsioonide suure usaldusväärsuse. Ei ole mingit kahtlust, et avatud ühiskond on loonud aluse meie riigi majanduskasvule ja heaolule.

Samal ajal, kui tähistame sõnavabaduse aastapäeva, näeme kahjuks järjest enam, kuidas põhilised vabadused ja õigused on mitmel pool maailmas ohustatud. Näeme, kuidas demokraatlik ruum paljudes kohtades aheneb. Arvamuse avaldajaid vaigistatakse maha ja avalikku teavet piiratakse. Ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vastu luuakse survestavaid seadusi. Ähvardused ja tagakiusamised sagenevad ning muret tekitab UNESCO statistika, mille järgi on viimase kümne aasta jooksul tapetud üle 800 ajakirjaniku. Paraku jõuab vaid murdosa süüdlastest kohtu ette.

Ajakirjanike turvalisus on vaba debati toimumise eelduseks. Mis juhtub ühiskonnaga, kus ei ole ligipääsu vabale ja sõltumatule meediale? Mis juhtub teadmistega, kui teavet jagatakse vaid teatud tingimustel? Millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua üldsuse infota jäämine?

Sõna- ja meediavabaduse tagamise nimel peame senisest veelgi aktiivsemalt edasi tegutsema. Vaba sõna on tähtis põhimõte, mille üle oleme uhked ja mida kaitseme. See on traditsioon, mis väärib kaitset.

ÜRO globaalse säästva arengu tegevuskava Agenda 2030 eesmärk on positiivne ühiskonna areng. Üks tegevuskava eesmärkidest, 16.10, kutsub üles «kindlustama üldine juurdepääs teabele ja kaitsma põhivabadusi vastavalt riiklikele seadustele ja rahvusvahelistele lepingutele». Meie arvates on see väga aktuaalne eesmärk, mida globaalse arengu seisukohalt silmas pidada.

Rootsi trükivabaduse seaduse 250. aastapäev tuletab meile meelde, et oleme sõnavabaduse edendamisel läbi käinud pika tee. Vaba sõna on põhimõte, mida ei saa kunagi iseenesestmõistetavaks pidada. Seda on vaja alati kaitsta. Loodame, et 2. detsember annab uut hoogu pühendunud tegutsejatele. Loodame, et lisandub neid, kes soovivad seista vaba debati eest ning jätkuvalt arutelusid algatada, uurida ja kritiseerida.

Seotud lood
01.12.2016 03.12.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto