Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ma pole rassist, kuid….

Andres Nooremtsa lavastatud «Sulusesisus» mängivad Kärt Tammjärv ja Margus Jaanovits FOTO: Maris Savik

Rootsi kirjaniku Kristian Hallbergi 2014. aastal valminud näidendi varjatud rassimist ja iseenda paremaks/õigemaks pidamisest seadis kirurgikäega Sadamateatris lavale Andres Noormets. Napilt üle tunni kestev lavateos esitab ebamugavaid küsimusi: kas me tõesti oleme nii sallivad, kui arvame? Millal saavad meist võitu eelarvamused? Kas oleme ikka puhtad teistsuguse nahavärvi/keele/usutunnistusega inimeste automaatse lahterdamise süüst? Ausate vastuste asemel eelistaksid paljud uskuda pilti, mille nad iseendast on loonud. Nii teeb ka «Suluseisu» peategelane K.

Tellijale Tellijale

Kristian Hallberg tunnistab kavalehel, et näidendi kirjutamiseks sai ta tõuke isiklikust ehmatusest. Nimelt oli ta 2011. aastal Norras Utøya saarel toimunud terrorirünnaku ajal parasjagu koos pojaga teel Legolandist koju, kui isa saatis talle juhtunu kohta SMSi. Hallbergi esimene mõte toona oli, et rünnaku taga on Al-Qaeda. «See spontaanne mõte pöördus peagi häbiks,» tõdes Hallberg.

Ummik

03.12.2016 06.12.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto