Sisukord
Juhtkiri
Postimees
03.12.2016
Eesti Repinskit on noorukina karistatud kriminaalkorras Karm napsupoliitika tõmbab ettevõtte liistule Mälumäng Savisaare viimane reetja (14) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Rõõm ja kurbus üheskoos Tagakülg Eesti lühiuudised Reservväelased kogunesid välkõppuseks Tsahkna tahab ise otsustada (5) Majandus Maksureform külvab segadust ja vastuolusid Välismaa Seksitööstus nõuab aina rohkem Nigeeria naisi Soomes asüülita jäänud nigeerlased sattusid tagasi Itaalia tänavatele Hollande'i püüe näida normaalne nurjus (1) Referendumi mõju Itaaliale ja ELile on ettearvamatu Välismaa lühiuudised Arvamus Tiina Kaukvere: sõltuvushaigus, mida ma põen* (24) Siberi Kuningas (1) Arvamusliider Madis-Ulf Regi: minu päevik 2016 Juhtkiri: nutulauluks pole põhjust (1) Tähelepanu, Savisaart kaitstakse! (3) EKI keelekool: topeltstandard Postimees 1931. aastal: Soomes on mässukavatsusi Neeme Korv: peata pealinn, kui kaua veel? (15) Peeter Langovitsi tagasivaade: spordist poliitikasse Vestlusring: Eesti keel on edulugu Kultuur Tiina Laanemi ambitsioonikas amps Eesti iseseisvusvõitluse epitsentris Elu läheb ikka edasi… Nädala plaat. Igavesti põlev Metallica Aja auk. Gammakiirte mõjust saialilledele Nädala plaat. Tähepoiss popivabrikus Vaata, kes kandideerivad arhitektuuripreemiatele! Eesti kultuuri täheatlas: Eesti esimene (haritlaste) parlament Sport Värske maailmameister rabas vormelisõpru ootamatult karjääri lõpuga Spordi lühiuudised Eesti läheb üleolevatele vastastele kätte maksma Suusasprinteritest tehti vägisi suured taktikud (1) Eesti esimesed eliittreenerid: edu toovad töö ja pere tugi Mis tunne on joosta 100 km Eesti parima ajaga? AK Hiinas vaikust otsimas Levašovo: eesti rahva kannatused Peterburi lähistel (9) Eesti iseseisvusvõitluse epitsentris Tiina Kaukvere: sõltuvushaigus, mida ma põen* (24) Nädala plaat. Igavesti põlev Metallica Ku tahame panustada Hiinale, vajame paremaid teadmisi Aja auk. Gammakiirte mõjust saialilledele Nädala plaat. Tähepoiss popivabrikus Eesti kultuuri täheatlas: Eesti esimene (haritlaste) parlament Vestlusring: Eesti keel on edulugu Tarmo Soomere: kuidas kauge ja külm Lõunaookean meie kliimat säilitab? (6) Arter Brad, kuhu tunded jäid? Embassy süsimust stiiliparaad Hoiatuseks lastevanematele: popist jõulukingitusest võib saada tüütu kohustus Sõiduproov: Škoda Kodiaq. Kodiaqi karu Moodne jõulupidu: labrakast mõtestatud ürituseks Lihaküpsetamise saladus Lasnamäe nõlval Kaja Kallas: aitamisest (1) Mis tunne on joosta 100 km Eesti parima ajaga? Õlleilm on nagu seiklus «Spagaat ei tohi olla kinnisidee!» Helle Laas: ma ei ole mingi täiskasvanu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: nutulauluks pole põhjust

2 min lugemist
Eesti keel FOTO: Eesti Pank

Meil ei ole mingit põhjust rääkida kultuurist ja keelest valdavalt virilal toonil. Tasapisi võiks küljest harjutada ka kombe, et neil teemadel on eelkõige põhjust avalikkusele pajatada raha vähesusest, sisseharjutatud nutuvõru ümber suu.

Esikohal on ikka see, mida me oleme saanud ja saavutanud ning mida meil on järgmiseks vaja teha. Ja siis on kindlasti mõtet rääkida ka vajaminevast rahast.

Eesti keel on edulugu, kõlab tänase lehe lisa Arvamus ja Kultuur (AK) vestlusringi pealkiri. Tõepoolest edulugu – nii ajaloolises mõõtmes kui ka praeguses ajas. Selleks et edulugu kestaks, tuleb laduda tehnoloogilistele uuendustele alusmüüri ega tohi mõtlematute, näiteks vaid ingliskeelseks suunavate kitsendustega ega poliitilise tahte ja missioonitunde puudumisega lasta käest ei võimalusi ega juba olemas olevat.

Viie aasta eest, kui haridus- ja teadusminister oli Tõnis Lukas (toona IRLi liige), kirjutati Tartu Ülikooli seadusesse selged rahvusülikooliks olemist mõtestavad eesmärgid, mis muu hulgas said kümmekonna rahvusteaduste professori ametikoha loomise aluseks. Nüüd selgub, et edulugu on olnud seegi. Värske rahvusvaheline hindamine kummutab väga kindlalt müüdi, et rahvusteadusi pole võimalik edendada suurepärasel rahvusvahelisel akadeemilisel tasemel. On küll!

Tuleb aru saada, et identiteedita inimene, kes ei tea, kes ta on ja kust tuleb, on hädas. Me vajame teadmisi iseendi, oma keele ja kultuuri kohta. Osa neist on väga praktiliselt rakendatavad. Näiteks toetub masinatele eesti keele õpetamine nii (keele)teadlaste kogutud ja töödeldud tekstikogumitele kui ka (uutele) teadmistele keele ja inimeste suhtlemise omadustest. Teised avardavad arusaama meie esivanematest ja ajaloost, kusjuures needki teadmised ei tule üksnes humanitaaridelt. Näiteks teame tänu geneetikutele nüüd, et meis on ülekaalus nende esivanemate geenid, kes saabusid Euroopasse enne viimast jääaega, umbes 40 000 aastat tagasi.

Meil on aeg ka avalikes aruteludes jõuda selleni, et sisu on nii A kui ka O. Mõne aasta eest ütles poliitik Rein Lang (Reformierakond) tabava irooniaga: «Kuuldes sõna kultuur, haarab eestlane instinktiivselt kellu järele.» Õigupoolest ei peaks me sedagi kuidagi häbenema.

Okupatsiooniaja tekitatud laga ja puudus oligi täiesti objektiivselt võttes nii suur, et päriselu võimalikkuse tekitamiseks on tulnud pikki aastaid laduda müüre ja teha korda sotsialismi viljastavates tingimustes lagunenud maju. Seda on teinud riik maksumaksja rahaga ja seda on teinud kümned ja sajad eraorganisatsioonid Estonia Seltsist traditsiooniliste Eesti üliõpilaskorporatsioonideni. Pärast rasket müüritööd on meil aga üha rohkem põhjust meenutada, mis tarvis me seda üldse tegema hakkasime.

Seotud lood
    02.12.2016 05.12.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto