Sisukord
Arvamus
Postimees
05.12.2016
Eesti Arstid ähvardavad valitsust streigiga (4) Lapse vaktsineerimisest keeldumine muutub raskemaks Mälumäng Jälitusoperatsioon «Kolhoos» ehk Ida-Viru allilma vahelevõtmine (2) Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Eesti lühiuudised Tagakülg Uuring: inimesed kahtlevad maksumuudatuste tulutoovas mõjus Reservväelased ja kaitseliitlased veetsid nädalavahetuse õppustel Europarlamendi komisjon hakkab Partsi kuulama Reps turgutab vene koole Robotexil käis rekordiline hulk pealtvaatajaid Majandus Leedu edu põhjusi tuleb otsida maksuerisustest Repinski kitsefarmi toodete müük pole kasvanud (1) Starbucks toob turule eliitkohvikud Välismaa Austria sai lõpuks presidendi valitud Välismaa lühid Faktikast: viis viimast Soome massitulistamist Itaallased hääletasid Renzi pakutud muutuste üle Tragöödia tabas mitmes mõttes lähedalt Soomet raputab Imatras lahti rullunud tragöödia (1) Arvamus Eero Janson: pagulased tööle! Aga kuidas? (10) Juhtkiri: Itaalia valik (2) Mikk Sarv: kuuskedest jõulukuul – kui vana on vana? (3) Rein Veidemann: elagu Soome! (2) Postimees 1938. aastal: Keres jutustab Hollandi turniirist. Maailmameistrimatš oleks Eestile suureks propagandaks. Rootsi minister: Euroopa poliitikuid on tabanud «uus tõsidus» Mart Raudsaar: head sõbrad, kui palju me veel Eesti märgi otsimisele kulutada tahame? (1) Kultuur Ma pole rassist, kuid…. Tüdrukutirtsu silmadega vanaema Elmar Kitse 1966. aasta näituse teine olemine Sport Raisma kaotas maineka turniiri poolfinaalis maratonmatši Haigused, ebasobivad olud ja üksik punktikoht (1) Spordi lühiuudised Tallinnas näidati tippspordi tõelist kõrgtaset Saalihoki MM: Eesti napp pääsemine ning võimas fännimöll Elu parima hooaja alguse teinud Ilves: varu veel on Kolisevaid ämbreid vältinud Serviti lõpetas kullapõua Mercedes tahab Hamiltonist teha Schumacheri ja uuest sõitjast Massa Tarbija Postimees testib: kui mugavad on moodsad selvekassad? Lapse vaktsineerimisest keeldumine muutub raskemaks Mis juhtub, kui pangakaart jääb sularahaautomaati? Tartu Palamuse vald pani elanikega korterid enampakkumisele (1) Ühe jalaga mehe päevad algavad vasaku jalaga. Alati (1) Riiulile lisandus uus sats terrakotasid Koolilapsed joonistasid muuseumis võidu Georgi vajab tarka abi Silmakirjalikkuse meistriklass (2) Kui vastutajaid on palju, siis kes lapse eest vastutab? Beebidele kinkide tegemisest sündis ettevõte Annelinna gümnaasiumi õpetaja mõtles välja uue sportmängu - estballi (1) Tennisetreener: Tartu vajab veel ühte sisehalli Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rein Veidemann: elagu Soome!

2 min lugemist
Rein Veidemann FOTO: Postimees.ee

Homme tähistab Soome Vabariik oma 99. sünnipäeva – «Suomi, ysi-ysi!», nagu kõlab üks sellepuhuseid lööklauseid. Ma ei tea, mitmes kord on mul siinse kolumniga toosti tõsta, aga kellel siis veel, kui mitte meil, eestlastel ja Eestil, on põhjust seda ikka ja jälle teha. Eksistentsiaalses mõttes on meil vedanud, et põhja pool üle lahe, mis tänu kiirele ja sagedasele laevaühendusele (aga lähitulevikus ka maa-alusele nabanöörile) on nüüdsel ajal taandunud lihtsalt jõeks, seadis end aastatuhandete eest elama eestlaste üks lähimaid hõime.

Oleme koos soomlastega Euroopa põlisasukad, algusest peale ühel ja samal kohal kõige kauem püsinud rahvas. «Alguses oli soo, maakirves ja Jussi» – see Väino Linna «Siin Põhjatähe all» romaani alguslause mõjub piibelliku maailmaloomisena samamoodi nagu Tammsaare «Tõe ja õiguse» algus. On ju tõesti imeteldav, kuidas soomlased on üles ehitanud toimiva ühiskonna ja riigi kohas, mis nõuab juba elus püsimiseks mitu korda rohkem energiat kui lõunapoolsete laiuskraadide rahvastel. See ongi see kuulus soome «sisu»: targu, visalt ja järjekindlalt luua, hoida, kaitsta ja kasvatada elamisväärsust.

Ajalugu ei ole soomlasigi eriliselt õnnistanud. Pihtidevahelist survet on tulnud neilgi kogeda. Aga kahe suure valitsejarahva ja riigi, Rootsi ja Vene alamatena on nende maarahvas, erinevalt eestlastest, olnud vaba. Maiskondliku üksusena on Soome elanud autonoomias mitusada aastat. Nad on saanud harjutada omariiklust kauem kui eestlased, kuigi kehtestasime selle peaaegu et koos. Võiks öelda, Eestile kukkus riigiloomise võimalus lihtsalt sülle ja seda ei jäetud kasutamata.

Soome ühiskonna ja riigi ainulaadsus rajaneb nende majanduselu tugeval kultuurilisel sõltuvusel. Ajalehepoisist miljonäriks või hämaral viisil ratsa rikkaks mentaliteedil pole siin kohta. See on riik, kes toimib võimaluste võrdsuse nimel. «Riigi» isikustamine on Soome puhul eriti oluline, sest riik on siin ühiskonna käepikendus, ühiskonna katus. Ebavõrdsus toidab äärmusi, on äsja korranud Soome Vabariigi president Sauli Niinistö, ja seetõttu ei kavatsegi Soome taanduda heaoluühiskonna (idee) teostamisest. Võib-olla see «äärmuste vältimise» põhimõte tulenebki sellest, et Soome ise asub ja elab maailma keskelt vaadates äärmuslikes oludes.

On olnud aegu, kus Soome on olnud Eestile ihalusobjekt, õhuaken, pelgupaik. Nüüd on ta kümnetele tuhandetele eestlastele päris- või kaaskoduks. Riiginagi on Soome Eestile kaaskodu.

On midagi sümboolset selles, et aasta kõige pimedamal ajal, kus riigi ülemises otsas algas kaamos, peab Soome oma sünnipäeva. Nõnda tähistab ta ühtlasi ka lähenevat valguse võitu. Alati, kui kuulen Sibeliuse «Finlandias» lauldavat «Oi Suomi, katso, Sinun päiväs koittaa, /yön uhka karkoitettu on jo pois, /ja aamun kiuru kirkkaudessa soittaa / kuin itse taivahan kansi sois» – jah, alati tunnen siis samasugust liigutatust, kui kõlab Koidula/Ernesaksa «Mu isamaa on minu arm».

Seotud lood
03.12.2016 06.12.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto