Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
05.12.2016
Eesti Arstid ähvardavad valitsust streigiga (4) Lapse vaktsineerimisest keeldumine muutub raskemaks Mälumäng Jälitusoperatsioon «Kolhoos» ehk Ida-Viru allilma vahelevõtmine (2) Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Eesti lühiuudised Tagakülg Uuring: inimesed kahtlevad maksumuudatuste tulutoovas mõjus Reservväelased ja kaitseliitlased veetsid nädalavahetuse õppustel Europarlamendi komisjon hakkab Partsi kuulama Reps turgutab vene koole Robotexil käis rekordiline hulk pealtvaatajaid Majandus Leedu edu põhjusi tuleb otsida maksuerisustest Repinski kitsefarmi toodete müük pole kasvanud (1) Starbucks toob turule eliitkohvikud Välismaa Austria sai lõpuks presidendi valitud Välismaa lühid Faktikast: viis viimast Soome massitulistamist Itaallased hääletasid Renzi pakutud muutuste üle Tragöödia tabas mitmes mõttes lähedalt Soomet raputab Imatras lahti rullunud tragöödia (1) Arvamus Eero Janson: pagulased tööle! Aga kuidas? (10) Juhtkiri: Itaalia valik (2) Mikk Sarv: kuuskedest jõulukuul – kui vana on vana? (3) Rein Veidemann: elagu Soome! (2) Postimees 1938. aastal: Keres jutustab Hollandi turniirist. Maailmameistrimatš oleks Eestile suureks propagandaks. Rootsi minister: Euroopa poliitikuid on tabanud «uus tõsidus» Mart Raudsaar: head sõbrad, kui palju me veel Eesti märgi otsimisele kulutada tahame? (1) Kultuur Ma pole rassist, kuid…. Tüdrukutirtsu silmadega vanaema Elmar Kitse 1966. aasta näituse teine olemine Sport Raisma kaotas maineka turniiri poolfinaalis maratonmatši Haigused, ebasobivad olud ja üksik punktikoht (1) Spordi lühiuudised Tallinnas näidati tippspordi tõelist kõrgtaset Saalihoki MM: Eesti napp pääsemine ning võimas fännimöll Elu parima hooaja alguse teinud Ilves: varu veel on Kolisevaid ämbreid vältinud Serviti lõpetas kullapõua Mercedes tahab Hamiltonist teha Schumacheri ja uuest sõitjast Massa Tarbija Postimees testib: kui mugavad on moodsad selvekassad? Lapse vaktsineerimisest keeldumine muutub raskemaks Mis juhtub, kui pangakaart jääb sularahaautomaati? Tartu Palamuse vald pani elanikega korterid enampakkumisele (1) Ühe jalaga mehe päevad algavad vasaku jalaga. Alati (1) Riiulile lisandus uus sats terrakotasid Koolilapsed joonistasid muuseumis võidu Georgi vajab tarka abi Silmakirjalikkuse meistriklass (2) Kui vastutajaid on palju, siis kes lapse eest vastutab? Beebidele kinkide tegemisest sündis ettevõte Annelinna gümnaasiumi õpetaja mõtles välja uue sportmängu - estballi (1) Tennisetreener: Tartu vajab veel ühte sisehalli Meelelahutus Koomiks Sudoku

Silmakirjalikkuse meistriklass

2 min lugemist
FOTO: Kristjan Teedema

Tartu Postimehe veergudel on viimastel nädalatel ilmunud mitu artiklit, mis vajutavad valusalt murekohtadele erivajadustega laste õpetamisel. Esmalt Tartu Hansa kooli juhtide appihüüd, sest koolile käib üle jõu üha kasvav keeruliste laste hulk. Kool tegeleb ja toetab neid nii palju kui võimalik ja enamgi veel, ent ikka on raske. Haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud andsid ajalehele intervjuu, kus tõdesid, et probleem on olemas, ent ehk on siiski veel midagi, mida kool pole teinud.

Ministeeriumi koolivõrguosakonna peaekspert Jürgen Rakaselg ütles intervjuus välja pooltõe: «Kõik õpilased, kes on praegu riigi peetavates erikoolides, saavad seal edasi olla. Keegi ei pane koole kinni ega saada busside kaupa õpilasi tavakooli.»

Tõsi, keegi ei sulge riigikoole, ent erikoole peavad ka omavalitsused, kuigi neil pole selleks kohustust. Ametnikega tehtud intervjuu ilmumise päeval avalikustas Tartu ringkonnakohus otsuse, mis seab ametniku vastuse sootuks teise valgusesse. Nimelt on riik keeldunud täies mahus kompenseerimast omavalitsuste loodud erikoolide kulusid, ehkki seaduse järgi on tal see kohustus. Kohtuotsuses on viidatud, et ministeerium on soovitanud Tartu linnal Masingu kooli sulgeda, kui selle pidamine linnale üle jõu käib. 

Samasisulist vaidlust peab kohtus riigiga ka Tallinn ja mujalgi Eestis on erivajadustega lastele mõeldud munitsipaalkoolid sulgemisohus, sest riik pole nõus neid täiel määral toetama.

Tavakoolidel käib aina suurenev erivajadustega laste hulk üle jõu.

Kui ainuüksi Tartu ja Tallinn sulgeks oma erikoolid ning seal käivad lapsed peaksid soovima kohta riigile kuuluvates samalaadsetes koolides, suureneks seal õpilaste arv 255 protsenti. Ka kohtuotsuses on viidatud, et ilmselgelt pole riigil võimekust kõigile neile lastele õppekohta tagada.

Seega, ühest küljest koostab ministeerium arengukavasid ja strateegiaid, kuidas tavakoolid peavad erivajadustega lastega toime tulema, kuid lükkab enda kaelast ära kohustuse aidata kõige rohkem abi vajavaid lapsi. Samal ajal on aga rahulolematud kõik, kes kohustusliku kooliharidusega mingilgi moel kokku puutuvad. Tavakoolidel käib aina suurenev erivajadustega laste hulk üle jõu. Erikoolid tahaksid neid lapsi aidata, ent neil ei ole riigi tuge. 

Erivajadustega laste vanemad tahavad, et nende lapsed saaksid vajalikku abi kodulähedases erikoolis, ent ministeerium soovitab küüniliselt panna lapsed kaugel asuva riigikooli internaati. 

Need vanemad, kelle lapsed on tavakoolis nii-öelda tavalised õpilased, tahaksid, et nad saaksid segamatult koolis õppida. Mitte nii, et pool tunni ajast kulub sellele, et õpetaja suudaks köita ühe erivajadusega lapse tähelepanu ja alles seejärel õpetamise juurde asuda. 

Ja ärme unustame lapsi, neid, kelle ümber kogu see probleemipundar on ennast kokku kerinud.

Seotud lood
03.12.2016 06.12.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto