Sisukord
Arvamus
Postimees

Postimees 1890. aastal: kas kool kiusab lapsi?

1 min lugemist
1928. aasta sügis Laupa mõisa häärberis: klassiruumid suures majas on koristatud, õpetajad ootavad lapsi kooli. Tahvli ees toetab tagumikku koolipingile tol sügisel Laupal koolijuhatajana alustanud Johannes Lohur, edasi õpetajad Irene Kreutzberg, Erich Haas, Tooni Ambos-Uuring ja Leoniida Berjelbaum. Nad kõik elavad koolimajas ja nii annab töökoosolekuid korraldada ka hilisõhtutel. Kuigi lapsi õppis toonases Laupa 6klassilises algkoolis 111 (I ja II klass liitklassina), pole neist 1. septembriks veel keegi kooli jõudnud: taludes tuleb enne lõpetada sügistööd, kus iga käepaar on arvel. Nii saab vilgas koolielu alata alles viinakuu saabudes. FOTO: Kaarel Aluoja erakogu

«Vaata, kui laps kooli läks, oli ta punane nagu mõni ilus õun, nüüd aga, Jõulu ehk Jaani päeva aegu, on ta kui närtsinud ehk külmast näpistatud lilleke.» Nõnda ütlevad mõned laste vanemad, sest nemad arvavad, et see sellest tuleb, et lapsed koolis üksnes nagu vangis suure hirmu all on, kus neid armuta piinatakse, aga prii ehk kosutamise aega sugugi ei anta.

Kes kooli-elu tõesti ei tunne ehk oma koolis-oleku juba ära unustanud on, see arvab ka, et kooliõpetaja üksnes ilma armuta inimene ehk laste kiusaja on. Kuula aga ka, mis mõni kooliõpetaja ütleb, kui ta kaebab: «Kui lapsed, nimelt koolis käimise hakatuses, kooli tulevad, siis on nad nagu metsalised, kes sõna ei kuula, vaid käratsevad ja mässavad nõnda, et kõrvad lukku lähevad; säärased lapsed löövad üksteisel suud ja silmad lõhki ja viimati kaelaluu murravad!»

Kellel on nüüd õigus, laste vanematel või kooliõpetajatel?

Meie peaksime Inglasi, kes laste priitahtlikkude mängude ja lustipidamise eest kõigest jõuust hoolt kannavad, omale eeskujuks võtma, sest meie näeme et nemad oma noore sugu mõnusa kasvatamise läbi meist paljus leidustes ja alguspäralistes asjades, mis iseäranis teritatud vaimu tunnistavad, suure sammu ees on.

Et küll igal mängul ja rõõmustusel oma püüd on, siisgi peame oma lastele nii palju priiust andma kui vähegi võimalik ja neid mitte üle liig kaua lapsemähkmetes ja nööri otsas (kindergärteln) pidama, ku meie mitte ei taha, et nendest õrnad potililled ja suhkrumunad välja tulevad. 6.12.1890

Seotud lood
    22.02.2020 25.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto