Sisukord
Päevakomm
Postimees
06.12.2016
Eesti Süüdistus paljastab Savisaare salaelu (19) Mälumäng «Kurat, ma ütlen» (2) Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Eesti lühiuudised Tagakülg Savisaar: Sina ei saa minuta, mina sinuta. (8) Pillifond esitles hinnalisi ajaloolisi keelpille Esikülg 6. detsember Parts lubab IRLis jätkata Iga kool leiutab üliandekate jaoks oma jalgratast Majandus Itaalia hääletus turgusid ei liigutanud Majanduse lühiuudised Automaksu tuleb hakata tasuma igal omanikuvahetusel Olerex: maailmaturu hinnakasv kandub üle ka Eesti jaehindadesse Vana Tallinna liköör valiti Soome riigi esindusnapsuks Automaksu tuleb hakata tasuma igal omanikuvahetusel Välismaa Türgi territoriaalnõuded ja ähvardused rändelepe katkestada muudavad kreeklased ärevaks Trumpi peetakse NATO kohtumise edasilükkajaks Välismaa lühiuudised 6.12.2016 Itaalia astus referendumiga tundmatusse Stoltenberg pareeris ka Türgi ohvitseride küsimust Arvamus Meelis Einstein: nüüdisaegne infrastruktuur võiks olla Eesti järgmine suur eesmärk (3) Vambola Paavo: poliitikud ka ei õpi (2) Sirje Niitra: ei taha enam nõukanostalgiat (5) Juhtkiri: mäng on läbi, Keskerakond. On vastuste aeg (10) Postimees 1890. aastal: kas kool kiusab lapsi? Kultuur Tõsisem jõululugu kogu perele Kuidas elada, kui surm passib läve taga Sport Soe ilm võttis Sildarult võimaluse püüda veel üht X-mängude pääset Spordi lühiuudised Skandaalidesse sattunud tõstmine ähvardatakse olümpialt välja jätta Rikutud sedel ja lootusetuse tunne – trall Eesti vehklemises jätkub Rosberg ja teised püstipäi lahkujad: lähen ja naeran... (1) Tarbija Emme jagamise äpist signaalpoini Tartu Ülikooli raamatukogu jääb teadmata ajaks suletuks Paisuv Eeden plaanib kobarkino ja parkimismaja (2) Promenaadi kavand pöörab Atlantise naabruse pea peale Majandusteaduskond kolib ajutiselt vanasse rahvusarhiivi Tartu tantsijad ihkavad maailmameistreiks Verni Loodmaa: Tartu ja Soome – lähedased aastakümneid Karl Pütsepp: idiokraatia vastu Mida ja kuidas kasvatavad väikestes lastes muinasjutud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sirje Niitra: ei taha enam nõukanostalgiat

2 min lugemist
Sirje Niitra FOTO: Postimees.ee

Järjest enam kohtab meil nii teles, laval kui ka igapäevaelus teatud nõukaaja nostalgiat. Usun, et ma ei esinda siin ainult iseennast, kuid ütlen välja, et sellega minnakse ajuti liiale.

Jah, Vene ajal oli palju absurdi, mis tundub nüüd naljakas, ja sellelt pinnalt on hea rahvast naerutada. Kodumaine sari «ENSV» pole kindlasti halvim näide, kuid sedagi on vahel piinlik vaadata. Saan aru, et tegu on kunstilise liialdusega, aga noored, kes vaatavad, ei tea ju, kuidas tegelikult oli, ja võivad nähtut tõena võtta.

Esiteks ei meeldi mulle halvustamine ja naeruvääristamine. Sest nii hull, nagu vahel teatrilaval või kinolinal näidatakse, elu tollal siiski polnud. Sugugi mitte kõik inimesed ei olnud ajupestud. Noored olid nagu noored ikka: neil olid oma ideaalid ja põhimõtted ning ümbritsevasse suhtuti kriitikaga, januneti muidugi lääne järele ja matkiti kõike seda, mis piiri taga toimus. Võib-olla tõesti mindi mõnikord ka liiale. Aga see ongi noorusele omane.

Naljasaatest teise kordub sketš, kuidas jõule ei tohtinud pidada ja kuusk tuli toas hoolega ära peita. No ei olnud nii! Minu ja mu tuttavate kodudes olid jõulupühad koos jõuluvanaga alati oodatud ja laud kaeti rikkalikult nagu nüüdki. Näärivana ja lumehelbekesed käisid vaid kooli jõulupidudel.

Teise äärmusena ei meeldi mulle nostalgitsemine kõige selle järele, mis siis oli. Näiteks ei taha ma istuda vanadel vineertoolidel, kus naelad nii väljas, et võib ennast vigastada või riided rikkuda. Iga tool ise nägu ja tegu, kõvad ja istumiseks ebamugavad, inetu plastkattega lauad kusagilt kuuri alt välja veetud – see tundub olevat praegu eriti popp. Pigem otsin koha, kus kunstnik on sisekujundusega vaeva näinud, interjöör paitab silma ja istumiseks pehmed toolid või diivanid.

Kõik on muidugi maitseasi, aga ma ei saa aru, kellele on sellised söögikohad, mida üha juurde tekib, mõeldud. Need, kelle noorus möödus palju kirutud Vene ajal, ei tunne niisuguse keskkonna järele erilist igatsust, aga restoranikülastajate põhimassile ei seostu see üldse mitte millegagi.

Hoopis teine asi on, kui korraldadagi näiteks firmapidu kuuekümnendate või seitsmekümnendate stiilis. Siis on põnev uurida ja meenutada, mida tollal kanti ja kuidas kõik välja nägi. Pärast tore vaadata ja võrrelda. Lauagi võib siis katta vanaviisi ja see ei häiri kedagi.

Kõigile meile on oma noorusaeg kõige ilusam ja armsam, olgu see siis möödunud võõrriigi karmis haardes või vaba maailma võimaluste külluses. Isegi need, kes pidid oma elu väärtuslikumad aastad Siberis asumisel või suisa vangilaagris rasket tööd rügades mööda saatma, oskavad sellest ajast hulga halva kõrval ka mõndagi head meenutada. Keegi mu headest tuttavatest ei igatse nõukogude aega tagasi, sestap tekitab igasugune nostalgitsemine selle järele pigem võõristust.

Seotud lood
05.12.2016 07.12.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto