Sisukord
Juhtkiri
Postimees
26.02.2020
Parkimisfirmad koondusid ühe mütsi alla (1) Eesti EKRE apteegireformi tühistamise eelnõu kukkus läbi (7) «Ma elan siin. Koos emaga, juba 15 aastat» (22) Anneli Ammase hea ajakirjanduse preemia läks Võrumaale (1) Terviseamet: Põhja-Itaaliast saabujad püsigu kodus Majandus Börsidele jõudis viirus alles nüüd Välismaa Kreeka saatis migrandilaagrite ehitamiseks saartele märulipolitsei Kirjastaja vangistamine räsib Hiina ja Rootsi suhteid Merili Arjakas: kolmandad valimised ei too Iisraelis lahendust Arvamus Juhtkiri: karmavõlg Narvale (17) Erik Aru: kas faktidel on lootust? (2) Jüri Liiv: Vargamäe mürgine pärand (17) Jaak Prozes: kas Putin tuleb või ei tule, selles on küsimus (1) Eve Järve: keda kaitsevad reklaamiseaduse piirangud? Andreas Kaju: tío Bernie Meie Eesti Aimar Altosaar: Narva 2040 Aimar Altosaar: barokklinnast tööstuskeskuseks ja edasi (2) Lauri Vahtre: Narva vanalinn – teeme ära! (4) Kultuur Kuidas nautida õhtust juureravi (1) Kaalutus armastuse ja sõpruse vahel (1) Kõrvalt tulija triumf Sport Austraalias sündinud surfar tahab Eesti lipu all olümpiavõitjaks tulla (1) Saaremaa võrkpalliklubi unistab kahest kodumängust Autospordiliit annab avalikkusele valeinfot Tartu Miss Valentine toob võimlejaid kokku igast ilma otsast Lemmit Kaplinski viib volinikud jooksuringile Lubatud tähetorni lipuväljak lükkub aina kaugemasse tulevikku Tuigo kalmistule viivale kehvale teele paistab lootusekiir Alatskivi õunaaias algas uue kaupluse ehitus Tartu Uus Teater korgib lahti elu vastusteta küsimused Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: mäng on läbi, Keskerakond. On vastuste aeg

2 min lugemist
Edgar Savisaar (seljaga) kätlemas ärimees Alexander Kofkiniga. FOTO: Politsei

Tallinna linnapea ametist tagandatud Keskerakonna endise esimehe Edgar Savisaare toimikus sisalduv materjal, nagu ka kogu tulevane kohtuprotsess, pakub kindlasti mõistetavalt suurt avalikku huvi. Intiimsed detailid ja tuntud avaliku elu tegelaste vestluste nüansid võivad tekitada ahastust, viha, šokki või panna naerma. Keda rõõmsalt, keda kahjurõõmsalt. Kuid see pole tragikomöödia ega ammugi jant.

Meie ees hakkab avanema Eesti ühe kõige staažikama ja seni ka teenekaks peetud poliitiku taust. Ja see ei ole õigupoolest põrmugi naljakas. See on kurb ja piinlik. Ajakirjandus ei mõista kedagi süüdi. Õigust mõistab õigusriigis kohus. Kuid ajakirjanduse ülesanne on näidata asjaolusid, mida on avalikkusel vaja teada. Selleks et aidata ühiskonnal hinnata protsesse ja isikuid, kes avalikus elus figureerivad, kelle kätte me esindusdemokraatias oleme usaldanud võimu. Kes langetavad meile kõigile olulisi otsuseid, kes kasutavad avalikku raha.

Kohus ei ole valimiskampaaniaaegne Ülemiste vanakese või Tallinna televisioonis linastunud Eesti riigi õiguskaitseorganeid pilanud telesaate taoline poliitiline tsirkus. Kohtupinki astub poliitik, kelle vastu on esitatud äärmiselt tõsised süüdistused. Mängimise aeg saab läbi. Küsimused nõuavad vastuseid.

Keskerakond pole seni andnud avalikkusele selget, üheselt mõistetavat signaali, kuidas minevikku suhtutakse. Poliitilises retoorikas räägitakse küll puhastumisest, kuid sellest ollakse esialgu päris kaugel. Erakonna esimees, peaminister Jüri Ratas on öelnud, et Keskerakond ei peaks käima iga nädal eri asjade pärast kohut, vaid «tegelema oma põhikirjaliste ülesannetega, mis on Eesti poliitika kujundamine ja seal kaasarääkimine». Samal ajal on juhatuse tasandil oldud valmis pakkuma Savisaarele töölepingut ja palka. Niisamuti hoitakse endise linnapea küsimuses madalat profiili Tallinna linnas, kus ainuvõim kuulub Keskerakonnale.

Süütuse presumptsioon loomulikult kehtib ning igal kodanikul on kui tahes ränkade süüdistuste puhul õigus ennast kaitsta. Ent peaminister Ratas ja Keskerakond võiksid selgusele jõuda, kas erakond ikka saab ennast puhtaks pidada ja Eesti poliitikat kujundada olukorras, kus ei distantseeruta selgelt Savisaare-aegsest väärtusruumist. Inimestest, kes endiselt kõike seda kaasas kannavad. Poliitilisest «kultuurist», mida avanev süüdistus ning tulevane kohtuprotsess hakkavad järjest lahti kerima.

Neile küsimustele tuleb vastus anda ka Keskerakonna valitsuspartneritel.

Eesti demokraatia võiks pärast veerand sajandit taastatud iseseisvust olla arenenud piisavalt tugevaks, et suudaksime teatud asju õigesti hinnata. Piisavalt tugevaks, et olla valmis ka teatud pärandit ümber hindama.

Seotud lood
25.02.2020 26.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto