R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

KOHALIK VAADE: Pärast talurahvapartei võitu käib Leedu poliitikas madin lehmade, õlle ja loodete pärast

Vaidas Saldžiūnas
, ajakirjanik
KOHALIK VAADE: Pärast talurahvapartei võitu käib Leedu poliitikas madin lehmade, õlle ja loodete pärast
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Uued niiditõmbajad Leedu poliitikas - Talurahva ja Roheliste Liidu parteijuht Ramunas Karbauskis ja peaminister Saulius Skvernelis.
Uued niiditõmbajad Leedu poliitikas - Talurahva ja Roheliste Liidu parteijuht Ramunas Karbauskis ja peaminister Saulius Skvernelis. Foto: PETRAS MALUKAS/AFP/Scanpix

Kõigepealt tulid nad meie ajaarvamise kallale, ja me ei öelnud midagi. Või siis naerisime. Siis tulid nad meie laste koolivormide kallale, ja me ei öelnud midagi. Või siis naersime. Siis tulid nad õlle hinna ja meie naiste kehade kallale. Ja keegi polnud vait ega naernud enam.

Võib tunduda provotseeriv tsiteerida siinkohal veidi muudetult Saksa pastori Martin Niemölleri kuulsat jutlust, kus ta kritiseerib Saksa intellektuaalide argpükslikkust pärast natside võimule tõusmist ja viimaste algatatud «puhastusi», kuid emotsioonid Leedu poliitikas on tõesti kuumaks läinud. Vaieldakse juba geneetikaküsimuste üle.

Aga esmalt asjast. Pärast Talurahva ja Roheliste Liidu ülekaalukat ja ootamatut võitu oktoobris toimunud parlamendivalimistel, millega saavutati Leedu seimis tugev ülekaal, kuulutas nende parteijuht – oligarh ja agronoom ühes isikus – Ramunas Karbauskis, et valitsuses on alanud uus ajastu, sest nüüd kuuluvad sinna vaid professionaalid.

Karbauskise esimeste ettepanekute hulka kuulusid näiteks loobumine üleminekust talveajale, sest lehmad ei saavat aru, mis kell lüpsjad üles ärkavad, või ka ettevõtete survestamine, et laste koolivorme ehiksid nüüd Leedu rahvusmustrid. Peagi kadus aga nende ideede naeruvääristajate suult muie.

Endisest politseinikust uus valitsusjuht Saulius Skvernelis teatas, et Talurahva ja Roheliste Liidu koalitsioonipartneriks saab probleemides siplev Sotsiaaldemokraatlik Partei.

Sotsid esitasid ministrikandidaatideks neli inimest, kellest kaks pidi aga oma kandidatuuri minevikutegude pärast peagi tagasi võtma. Eriti läbikukkunud valik oli 28-aastane Julius Pagojus, kelle president Dalia Grybauskaitė jõudis juba justiitsministriks kinnitada, kui meedia kaudu sai teatavaks fakt, et aasta eest oli ta napsisena autoroolist tabatud.

Roolijoodiku mainega justiitsminister pole kena algus. Eriti valitsuse puhul, kes lubas, et kavatseb läheneda alkoholipoliitikale skandinaavialike võtetega ehk tõsta napsihinnad lakke ja kehtestada riiklik alkoholimonopol.

Leedu uus terviseminister Aurelijus Veryga, kes nagu ka tema partei juht Karbauskis on põhimõtteline karsklane, lubas suurendada lahja alkoholi aktsiisi vähemalt viis korda ning hinnatõusust puutumata ei jää ka kange alkohol. See tähendab, et õlu ja veini eest peab hakkama välja käima topelt, mispeale on levima hakanud jutud, et siis hakkavad kõik leedulased Poolas odava alkoholi järel käima või saab hoo sisse Valgevene päritolu ebaseadusliku käraka müük.

Aga see oli vaid algus. Järgmisena pani leedulasi õhku ahmima seimi uus tervishoiukomisjoni esimees Agne Širinskienė. Kümme aastat tagasi kirjutas ta oma teoloogilise doktoritöö, kust võib leida tõelisi pärleid: näiteks nimetas ta seal aidsi jumala saadetud karistuseks. Tõsimeelse katoliiklasena ei raisanud ta aega, vaid tegi kohe pärast uuele ametipostile asumist ettepaneku muuta kunstlikku viljastamist puudutavat seadust.

See seadus puudutab otseselt vaid väikest osa Leedu alla kolmemiljonilisest elanikkonnast, aga arvestades, et riigi rahvastik väheneb ning emigratsioon näitab pidevat kasvutrendi, on iga sündiv laps tähtis.

Nüüd asusid aga Karbauskis ja Širinskienė usuringkondi esindavate ultrakonservatiivsete parlamendiliikmete abiga moraalsele rünnakule: iga loode on elusolend ning peab seega olema kaitstud. Kõik kunstniku viljastamisega tegelevad asutused on vaid raha peal väljas ja tuleb peatada.

Peamised muudatusettepanekud on järgmised: esiteks, piirata naise kehasse paigutatavate loodete arv maksimaalselt kolmega. Teisteks, embrüoid ei tohi külmutada, kuna siis võidakse neid hiljem ära visata või eksportida ehk müüa. Selle asenduseks pakuti välja tänapäevasem meetod – külmutatakse ainult munarakud.

Meditsiiniringkonnad olid šokis, sest nende piirangute tagajärjel oleks naistel, kes tegelikult sooviksid lapsi saada, väiksem tõenäosus rasestuda. Lisaks suureneksid sünnitusega kaasnevad riskid.

Alguses tundus, et meditsiiniekspertide hääl ei olnud arvukatest palvekirjadest, artiklitest ja muudest häirekella löömise viisidest hoolimata piisav. Paistis, et peale jääb siiski seimi halliks kardinaliks tituleeritud Karbauskis, kes peale parteijuhi positsiooni on ka parlamendi kultuurikomisjoni esimees. Nagu tavaks, kasutas ta sõnapaari «ekspertide hinnangul», väites, et tema vastakaid arvamusi tekitavad ettepanekud põhinevad Soome, Eesti, Prantsusmaa ja teiste riikide parimal praktikal, mis pidi muutma need leedulaste silmis kohe põhjendatuks.

«See oli ekspertide, mitte minu soovitus. Aga agronoomiks saades ma siiski õppisin natuke geneetikat. Muidugi, seal tegelesime loomadega ja nüüd inimestega, aga põhimõte jääb samaks: pole vahet, kas külmutada ainult loode või ainult munarakk, see teeb sama välja,» väitis ta.

Juba ainuüksi naiste seadmine ühele pulgale lehmade ja sigadega tekitas kõvasti pahameelt, aga sellega asi ei piirdunud, sest peagi selgus, et väidetav ekspertarvamus pärines Leedu Tervishoiuülikoolist.

Soovitus ei põhinenud siiski ülikooli ametlikul dokumendil, vaid paari teadlase, psühholoogi ja teiste ülikooli teoreetikute avaldatud artiklil, mille autorid ei olnud aga  kunstliku viljastamise valdkonnaga praktiliselt kokku puutunud.

Üks neist, ülikooli histoloogia ja embrüoloogia õppetooli juhataja Angelija Valančiūtė on 70ndates eluaastates tulihingeline katoliiklike väärtuste kaitsja ja teada-tuntud kunstliku viljastamise vastane, kes on ka varem oma tõekspidamiste kinnitamiseks rahvusvahelisi uuringutulemusi endale sobivalt tõlgendanud.

Hääletamine seimis – mille positiivse tulemuse oleks president tõenäoliselt siiski vetostanud – pidi toimuma teisipäeval. Vahetult enne seda, esmaspäeva õhtu parimal eetriajal toimus aga riiklikul telekanalil kunstliku viljastamise teemaline debatt.

Pooldajate ja vastaste väitlus lõppes selgelt Valančiūtė ja Karbauskise kaotusega. Igapäevatööna kunstlikku viljastamist vajavate peredega tegelevad spetsialistid panid nad paika.

«Te ütlesite, et me ei paku lahendusi välja. Me pakkusime! Aga te ei kuulanud. Kas me peaksime seda veel arutama? Ei! Me oleme seda teinud viimased 15 aastat. Naised on seda ammu oodanud ja nüüd tulete te tagasi selliste küsimuste juurde? Kas teie võtate vastutuse, kui laps sünnib surnult?» küsis fertiilsusassotsiatsiooni juht Rūta Vyšniauskaite ärritunult, viidates Karbauskisele, kes oli äkki väga vaikseks jäänud, püüdes ebaõnnestunult oma viha varjata.

Järgmisel hommikul tegi Karbauskis kannapöörde ja võttis kavandatud hääletuse seimi töökorrast maha. Kuid põhimõtete asjus tõmbas ta siiski joone maha: loodete külmutamine on lubatud sel juhul, kui niimoodi eostatud laps saab siiski hiljem teada, kes on ta bioloogiline isa. Loodete hävitamine või välimaale eksportimine jääb keelustatuks ning hoiustamine peaks käima fikseeritud hinnakirja alusel.

Selline tuline lahing osutus küll lapsi soovivate perede jaoks oluliseks võiduks, aga laiemas plaanis tõi see ilmsiks murettekitavaid arenguid. Vilniuse Ülikooli eksperdi Mažvydas Jastramskise sõnul on nimelt kogu see debatt olnud vajalik selleks, et juhtida tähelepanu kõrvale poliitikute igapäevatöölt.

Esiteks, et mitte tegeleda valitsusliidus puhkenud segadusega – ikka veel pole ametisse nimetatud uut justiitsministrit ning peale selle on sattunud kriitikarahe alla valitsuse programm, mis ekspertide sõnul on igav ja sisutu dokument, kus on liiga palju eesmärke ning puuduvad visioon ja asjakohased ettepanekud.

Samuti on skandaal õhus seoses Leedu raudteega, mille juht pärast korruptsiooni- ja altkäemaksusüüdistusi ning sotsiaaldemokraatidega aetud onupojapoliitikat tagasi astus.

Teine ohtlik areng joonistub välja seoses Karbauskise rolliga parlamendi kultuurikomisjoni juhina, millest lähtudes on tal ametlikult võim Leedu meedias toimuva üle. Kriitikud kardavad, et peagi järgnevad rahvusringhäälingu või teiste meediaväljaannete eelarve kärped või tegevuspiirangud. Kui agronoom võib sekkuda naise keha puudutavatesse küsimustesse, siis mis takistaks teda siin? Ja millised võivad olla selliste otsuste tagajärjed?

Tasub vaid vaadata Poolat või Ungarit, kus autoritaarsetel kaalutlustel tehtud meediatsensuur on juba reaalne mure. Seega, võibolla oli see kunstliku viljastamise teema kõigest esimene pinnakatsumine enne õiget lahingut.

Märksõnad
Tagasi üles