N, 1.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimees 1897. aastal: Narva vanemad väntsutavad koolilapsi

Postimees
Postimees 1897. aastal: Narva vanemad väntsutavad koolilapsi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Narvast. Siin on umbes 10 rahvakooli. Mõnedel inimestel on moodiks, et nad lapsed ühe aasta ühes, teise aasta teises ehk kolmandas koolis käia lasevad. Mis on selle moodi põhjuseks?

Mõni kord laste korratu koolikäimine (õpepäevade äraviitmine), laiskus ja kehvad vaimuannid: lapsed istuvad kaks ehk kolm aastat ühes klassis ja ei saa edasi – sääl arvab vanem koolil süü olema; ta paneb lapse teise kooli; kui sääl ka asi ei edene, katsutakse kolmanda kooliga õnne.

Mõni kord on aga nimetatud moodi põhjuseks see, et vanem oma arvamise ehk targa naabri jutu järele sellele selgusele on jõudnud, et kool, kus tema hää pääga poeg ehk tütar mullu õppinud, mitte hää ei ole, vaid see teine sääl on parem – sellepärast tarvis laps sinna saata. Aasta pärast juhtub aga, et vanem oma lapse endisesse kooli jälle tagasi toob, sest ta on ära näinud, et uus kool lapsele uut paremat pääd ei loonud ja teda üle öö targaks ei õpetanud.

Laste vanemad on niisuguse moodiga suures eksituses: 1) Narva on rahvakoolide inspektori asupaik. Siin täidavad kõik rahvakoolid määratud eeskavade või programmide järele oma kohuseid nii hästi kui see kohalikkude tingimiste põhjusel võimalik on. 2) Lastel läheb tihti koolist kooli rändamisega kooliaastaid kaduma, sest õpematerjali ärajaotus klasside pääle ei ole igas koolis just mitte alati ühesugune. 3) Lastel tuleb «rändamise» pärast mõnikord iga päev 3-5 versta läbi linna käia. 9.12.1897

Tagasi üles