Sisukord
Arvamus
Postimees
09.12.2016
Eesti Pressisõbraks valiti Karmen Turk ja -vaenlaseks Toomas Hendrik Ilves Mälumäng Raivo Susi ei looda kiirele väljavahetamisele (3) Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Katusekambris külmetav tudeng on hääbuv liik (2) Michalit toetavad nii Ansip kui ka Rõivas (1) Leiger võib juba nädalavahetusel Eestisse jõuda Tartu teadlased avastasid korduvalt katkevate raseduste ootamatu põhjuse (2) Majandus Rahatrükk jätkub veel vähemalt järgmise aasta lõpuni Õiguskantsler ei hinda kobarseadust enne selle jõustumist (1) OPECi otsuses mängis võtmerolli Venemaa Majanduse lühiuudised Advokaadibüroo võttis riigi kaubandusesindaja üle Välismaa Välismaa lühiuudised 9.12.2016 KOHALIK VAADE: Pärast talurahvapartei võitu käib Leedu poliitikas madin lehmade, õlle ja loodete pärast PERSOON: Vasaktriumviraadi taandumine Meesaar püüab migrandid lõksu Arvamus PÄEVAINTERVJUU Pevkur tahab otsused tagatoast välja tuua, Michal vähem poliitkorrektsust (3) Marti Aavik: koolilaps – majanduse vedur? (4) Tarmo Pikner: Ratasele käib Savisaare sigadustest läbi imbunud partei ohjamine ilmselgelt üle jõu (22) Postimees 1897. aastal: Narva vanemad väntsutavad koolilapsi Juhtkiri: Reformierakond vajab nüüd liidrit, mitte juhti (2) Eerik Kergandberg: ajakirjandusvabadus ja õigusemõistmise kohustus (11) Kultuur Peaosatäitja käis neli aastat poksitrennis Olematu plaadiesitlus Kanuti Gildi SAALis Sport Spordi lühiuudised Veerpalu stardib laupäeval Davosi MK-etapil Tagasilöök: patendiamet keelas uue tipphokiklubi nime kasutamise ära Meistrite liigas sai võitmisest karistus Tarbija Marsad, lehmad, vein ja filosoofia Tartu Kaks naist jätsid põlevas majas elu Kodumaine kuusk muutub iga jõuluga pisut kallimaks Kunstisõpru tervitab kusev naine (8) Viis poksivat venda üksteise peal löögitäpsust ei lihvi Tulevasi smartovkasid ehivad kunstiteosed Tartu korvpallikool tahab hoida parima klubi tiitlit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Marti Aavik: koolilaps – majanduse vedur?

2 min lugemist
Marti Aavik FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Rõõmustavad PISA tulemused on tekitanud päris paljudel küsimuse, miks siis ometi ettevõtjad kurdavad tööletulijate üle ja miks põhikooliõpilaste rahvusvahelises võrdluses head teadmised ja oskus neid loovalt rakendada (!) imeliseks majanduskasvuks ei muutu.

Küsimus on osalt* õigustatud. Aga kardetavasti pole sellele ainsat õiget vastust ja enamiku lahenduste võti ei pruugi üldse peituda koolis.

Alustan sellise looga. Veetsin eelmisel aastal hulga aega, vesteldes Šveitsi ettevõtjatega, kes on oma südameasjaks võtnud sealse – maailma edukaima – kutsehariduse mudeli «eksportimise» teistesse maadesse. Neil on suur toimiv projekt näiteks Indoneesias ja  natuke on nad teinud koostööd ka meie haridusametnikega. Kui olin neilt mitu tundi uurinud Šveitsi hariduspoliitika ja eriti õpipoisiõppe kohta, siis küsisin: «Kas ma saan õigesti aru, et teil pole keskaegne süsteem «õpipoiss-sell-meister» kunagi ära kadunudki?» Vastus oli selge «jah».

Ja siis kuulsin veel pikalt, et näiteks ameeriklastel pole lootustki Šveitsi edu jäljendada, kuni sealsed ettevõtjad esimese asjana põrutavad, et koolist peab ikka oskaja inimene tulema. Ja üldse, mässad õpipoisiga, kulutad aega ja raha, aga tema, kurinahk, läheb konkurendi juurde tööle – kus selle kahju ots.  

Töökate šveitslaste lähenemine on teistsugune. Torumehel on õpipoiss, kellavabrikutes on õpipoisid jne. Üks näide tundus eriti tore (ei oska öelda, kui levinud see on). Õpipoisi lõpueksam on selline, et ta teeb otsast lõpuni ise valmis ühe Šveitsi peenmehhaanika ime, mille meisterdamist ta ju õppiski, paneb selle karpi ja saadab kliendile teise maailma otsa. Ilma et firmas keegi teda kontrolliks! Kui klient on rahul, siis ongi ju imehästi. Ja õpipoiss saab üksiti tundma, kelle ees ta lõpuks tõeliselt vastutav on.

Kõik see ei toimiks, kui ettevõtjad ise poleks valmis oma aega kulutama ja oskusi edasi andma. Ja tundub, et see ei toimi ka ilma väga tugevate ettevõtlusorganisatsioonideta – sisuliselt ju tsunftide ja gildide traditsioonide edasikandjateta. Millised on meie ettevõtjate arusaamad? Kas «riik, anna» või «koolitame ka ise»? Kas ettevõtjate ühingud on piisavalt tugevad? Ja siis: mida riik peab tegema?

Teiseks. Hariduskorraldajate tavaline jutt on, et alles doktorikraadiga spetsialist on see õige laiemat sorti profiiliga uuendaja ja elu edendaja. Küllap on näiteid igasugustest uuendajatest, kraadiga ja ilma, aga kõrge akadeemilise tasemeni jõudjate (arvu) ja majanduse edenemise seos on vast siiski olemas.

Ja muidugi ei tasu isegi PISA lainel unustada, et haridus pole ainus tegur, mis majandust veab. Ettevõtjad ise räägivad juhtimise kvaliteedist, kapitaliturust jpm.

*Mina küsiksin vastu: kust te võtate, et heal tasemel üldharidusel pole Eestis senises edus rolli? Julgen arvata küll, et see juba ongi majandusarenguks saanud.

Seotud lood
    08.12.2016 10.12.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto