Sisukord
Arvamus
Postimees
12.12.2016
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Röntgenipilt tõi nähtavale Eesti vanima ikooni (1) Tagakülg Eesti lühiuudised Leiger vaatas sadamad üle Tööinspektsioon suleb kolm nõustamisbürood Politseil pole hoiatusmenetlusteks piisavalt jõudu Majanduse lühiuudised Jõgeval kuulutati välja üle-eestiline jõulurahu Pevkur paneb tagatoale päitsed pähe (12) Majandus Kas eakamad juhid pidurdavad majandust? Valitsuse lubatud aktsiisileevendusel pole sisu Sõnajalad pöördusid Tootsi tuulepargi asjus kohtusse Majanduse lühiuudised Tubli rahamasin ja piisake meres Kas eakamad juhid pidurdavad majandust? (2) Välismaa AJA PEEGEL: Siuude vastupanu traagiline lõpp-peatükk (2) Istanbul leinas rünnakute ohvreid Välismaa lühiuudised 12.12.2016 Trump tõrjub süüdistusi Venemaa abi kohta (1) Arvamus Margus Parts: kui inimesest saab number Madli Vitismann: riik tellis parvlaevad, aga sai praamid (18) Mart Raudsaar: tõde teeniva vaba ajakirjanduse kaitseks (19) Postimees 1929. aastal: Austria rahuneb Juhtkiri: Leiger, uue karja esimene vasikas Sarrazin: moslemeid meie kultuur ei huvita (12) Henrik Roonemaa: mul on imelik lööve ja muud huvitavad andmed Kultuur Helgi Sallo ja Liina Vahtriku lavaelu Gerda Murrena kinnitab usku teatriime jäävusse Natuke rõve ja väga huvitav Sport Sildarud võidu järel: saime õppetunni, et alati tuleb maksimum välja pigistada Zirk ujus kolme päevaga viis Eesti rekordit Davosi MK-etapi suusarajad tõid eestlastele nulliringi Fännid koguvad mängijatele preemia maksmiseks raha Puudu jäi õnnest, otsustavusest ning väravatest Mart Seim asub valmistuma EMiks Novosjolovi treener: oluline on mitte rabeleda Tallinn Röntgenipilt tõi nähtavale Eesti vanima ikooni (1) Tartu Kõige suurepärasem kool ja lasteaed asuvad Tartus Videoblogija: teenin nüüd mitu korda rohkem Kaalumaja ummistanud prügiveoki pärast sai politsei prügimäele väljakutse Vald asub põlenud häärberit jälle koolimajaks taastama Öökullid koguvad haigetele lastele raha edasi Paberist maailmas sajab imelist lund Meelelahutus Koomiks Sudoku

Madli Vitismann: riik tellis parvlaevad, aga sai praamid

2 min lugemist
Ülerahvastatud praam möödunud nädalal pealinna Dhaka lähedasel jõel. FOTO: SCANPIX

Riigi Teatajas avaldatud saarte liinilepingu tekstis on alates pealkirjast kaheksa korda juttu parvlaevaliinidest. 72 korda on seal sõna «reisiparvlaev», aga mitte kordagi «praam». Seepärast on hämmastav, kui riik nõuab, et reisijate jaoks on «spetsiaalselt lepingu tarbeks ehitatud uued reisiparvlaevad»; aga teine lepingupool TS Laevad pakub reisijaile praame.

Kuigi merekeele nõukoda juhtis juba aasta algul tähelepanu sellele, et võrguaadressiks valitud praamid.ee on väga halb mõte, on nõukoja ettepanekutele vastajad leidnud sellele mitmesuguseid õigustusi. Mööndes, et «praam» ei ole reisilaev, õigustatakse sõna väärkasutust laia levikuga, paraku on TS Laevad seda ise levitanud. Jääb mulje, et nii ütlejad ei ole kunagi ühtki praami näinud.

Leigri koduteel demonstreeriti Eesti moodi võhiklust Euroopa rannikuriikides, sest uute laevade pardamaalingus on lisaks vöökirjale ka eelmise sadamajuhtkonna valitud võrguaadress praamid.ee. Näiteks Rootsis ei õnnestuks reisilaeva «praamiks» nimetada, kui isegi stockholmlased võivad koduakendest pukseri järel veetavat või ees tõugatavat praami näha. Eesti sadamais käivad praamid harva ja meie laevateed on elamuist kaugel, mistõttu rannal seisja praami tavaliselt ei näe.

Praam on väga lihtne järelveetav või tõugatav kaubalaev, piltlikult öeldes laeva järelkäru. Sagedasemad on liiva-, söe-, killustiku-, muda- või prügipraamid, mille põhjale reisijaid istuma panna ei saa ega tohi ja kuhu autosid saaks tõsta vaid kopaga. Võib arvata, et sõna «praam» kasutus pärineb nõukogude ajast, kui saarte laevaliiklusega tegeles Eesti Merelaevandus. Selle firma töökeel oli vene keel, milles parvlaeva tähendav sõna «parom» kõlab nagu «praam». Piinlik on lugeda TS Laevade lugupidamatust reisijate vastu: «Väärtustame väga kliendikeskset lähenemist ning «praam» on meie klientidele tuttav, arusaadav ja kergesti meeldejääv sõna.»

Kuigi arvatakse, et saarlased ei hakka sisseharjunud kõnekeelset «praami» «parvlaevaks» nimetama, võis reisilaeva nimetamine «praamiks» algupäraselt siiski iroonia olla. Kui 1997. aastal tutvustati saarlastele esimest Saaremaa Laevakompanii ostetud teise põlvkonna parvlaeva, Regulat, kuulsin jutukatket: «Seni sõitsime praamiga, nüüd hakkame sõitma parvlaevaga.»

Kui pidada «praami» reisilaeva tähenduses kõnekeelseks, siis võib ju öelda, et seisin «praamisabas», aga kirjalikus tekstis seisin pigem parvlaeva järjekorras. Praam on vene keeles «barža» ning ilmselt sellest pärineb kõnekeelne väljend, kui viletsa auto kohta öeldakse, et on üks vana parsa. Ent see pole kirjakeel.

Kahjuks on saarte liinilepingus üks ülepingutus. 72 korda välja kirjutatud «reisiparvlaev» lähtub ingliskeelsest laevatüübi nimetusest passenger ferry, kuigi ferry tähendab laeva kõrval ka parve, mida eesti «parvlaev» ei tähenda. Parvlaev on autotekiga liinireisilaev, nii et «reisiparvlaev» oleks siis reisi-reisilaev. Et kaubaparvlaevu pole olemas, pole ka sõnale «parvlaev» vaja täiendsõna «reisi-».

Seotud lood
    10.12.2016 13.12.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto