Hiina on läbi aastatuhandete andnud ülejäänud maailmale palju leiutisi, milleta elu ette ei kujutaks, alustades paberist ja püssirohust ning lõpetades mehhaaniliste kelladega. Üks värskematest sealtkandist pärinevatest leiutistest, milleta on juba praegu võrdlemisi paljudel raske oma elu ette kujutada, on elektrooniline sigaret, mis patenteeriti möödunud kümnendi keskpaigas.
E-sigarettide suitsetamises võib suitsetajate endi seisukohalt näha mõndagi positiivset. Need pole tervisele nii kahjulikud nagu tavalised sigaretid ning neid võib suitsetada peaaegu ükskõik kus, kuna need ei põle ega haise. E-sigarettide mõju tervisele on veel põhjalikult uurimata, kuid selge ja üldteada miinus on fakt, et üleminek elektroonilistele sigarettidele ei vii suitsetamisharjumusest loobumiseni, vaid üks psühholoogiline sõltuvus asendub lihtsalt teisega.
Suitsetajatele on olulisel kohal selle tegevuse motooriline rituaal – liigutused ja suits. Kuna e-sigarettide kahjulik mõju on väiksem, siis suitsetatakse isegi rohkem, ehkki nii tava- kui ka e-sigarettides sisalduv nikotiin on väga mürgine aine, mis suurtes kogustes mõjub halvavalt närvisüsteemile, väiksemates kogustes pideval tarvitamisel võib aga viia teiste ränkade tervisekahjustusteni, mh südame veresoonkonna haigusteni, mis on Eestis peamine surmapõhjus.
Selle kõige põhjal võib teha ühe järelduse: vastava pädevusega organid peavad e-sigarettide müüki ja tootmist karmimalt reguleerima. Lähiajal on selles vallas oodata ka tõsisemaid piiranguid Eestis, näiteks peaksid tuleval aastal kaduma suure nikotiinisisaldusega täitekapslid, hiljem on aga kavas keelata internetikaubandus ning e-sigarettide väljapanek, kaubamärkide esitlemine müügikohtades samamoodi tubakatoodetega.
Seni on e-sigarettide müüjad Eestis nautinud vabadust. Toreda väljanägemisega e-sigarette ja nende juurde käivaid vedelikke saab soetada rohketest müügikohtadest. Tegemist on elustiiliaksessuaariga, mille nooremapoolsed kasutajad moodustavad omaette subkultuurirühma, keda ingliskeelses maailmas nimetatakse vaper’iteks.
Nikotiini tarvitamine võib viia hüpertoonia, ateroskleroosi, südamepuudulikkuse ja koosmõjus tavasigarettides leiduvate ainetega ühtlasi pahaloomuliste kasvajateni. Ootamatult haigestunud noore inimese ravimist ei tohiks kuidagi piirata, kuid tulevikus tuleb (ka seoses elanikkonna vananemisega) tõsisemalt mõelda sellele, et teatud vanusest alates võiksid inimesed hakata oma organismi eest ka isiklikult vastutust kandma. On neid ju pidevalt hoiatatud, millega nad seda ise – mh suitsetamisega – kahjustades riskivad.
