Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
16.12.2016
Eesti Tagakülg Palju õnne Edgar Savisaar otsib ERJKga kompromissi Vabaerakond kehtestaks ministritele sobivusnõuded Legendaarsete raadiohäälte käejälgede galerii saab täiendust Eesti lühiuudised Tallinn alustas parkimismaja rajamise pilootprojekti Esikülg 16.12 Metsatöösturite lobi survestab aina rohkem raiuma (6) Politsei uurib videot pesumasinas olnud kassipojast Õiguskantsler taotleb juhatuse liikmetele töötuskindlustushüvitist Väikepoed paluvad valitsuselt tubakapiirangute pidurdamist USA armee on ehitanud Tapal 10 miljoni euro eest Dilbert Vabaerakonna juhid taunivad Jevgeni Krištafovitši sõnavõtte Horoskoop Taani juhtimisspetsialist: vähemuste palkamine toob firmale suurema kasumi (1) Majandus Lux Express kipub reisirongiveo turule Turvafirmad ja naabrivalve saavad Taxify-sarnase äpi (1) Õiguskantsler taotleb juhatuse liikmetele töötuskindlustushüvitist USA keskpank on majanduse suhtes optimistlik (3) Välismaa Euroarmee pole tõsine jututeema (1) Välismaa lühiuudised 16.12.2016 Ekspert: töö teevad ära Vene riigi palgatud häkkerid (1) USA julgeolekuametid pole Vene küberrünnakute asjus ühel meelel Arvamus Õiguskantsler taotleb juhatuse liikmetele töötuskindlustushüvitist Joel Volkov: ametnike tööriist – minister, kes on võõras kõigile (28) Postimees 1918. aastal: Inglise laevastik jõudis Tallinna (1) Juhtkiri: mets pole porgandipeenar (13) Hanneli Rudi: käsimüügiravimeid ei või pildistada? Tulge mõistusele! (2) Andrus Karnau: Eesti Energia kordab kõverpeeglis NRG tehingut Igor Taro: me ei ole Peterburi eeslinn, mis omavalitsusi ei vaja Kultuur ERRi arhiivis visatakse vanad lindid ahju?! Sport Spordi lühiuudised Matšist Klitškoga algab esimese miljardäri vormimine EOK jätab spordimeisterlikkuse gruppide treenerid toetuseta MMil näidati, milline jalgpall olla ei tohiks Kahe kümnendi suurim uuendus: vormel-1 muudab ohoo-faktorit otsides reegleid Halo lükatakse ülejärgmisesse aastasse Eesti rattaässad: peame vastu võtma selle, mida antakse Tarbija Õhusõit on ajavõit, aga kas teate, et… Tartu Lasteaiad pole siiski võrdsed: teise lapse soodustust ei pruugi eralasteaias saada Ants Kask: mis vaja teha, tuleb ära teha Ei viitsi prügi välja viia? Gümnasistid leidsid lahenduse ja asusid tootma jäätmeid lagundavaid prügikaste (1) Jaan Õunapuu: vastutustundlik laenamine toetab linna arengut Jüri-Ott Salm: toreduskulu ei saa heaks kiita Süldimaterjali jagub vaid kiirematele Elva gümnaasiumi jõuab remont ja nurgakivi saab ujulaga spordihoone Vaatlus: paljud liiklejad ei tunne eeskirja (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: mets pole porgandipeenar

2 min lugemist
Metsa on palju FOTO: Urmas Nemvalts

Eestil pole oma Gazpromi nagu meie idanaabril. Küll on meil Eesti metsad, mis katavad suure osa me maast ning soojendasid ja toitsid kunagi Eesti külasid. Kuid mets pole pelgalt materiaalne ressurss, vaid osa kultuurilisest ja ajaloolisest keskkonnast, millega koosmõjus on kujunenud tervete rahvaste kultuurid ja tavad. Muuhulgas ka meie oma – nii on rõhutatud, et eestlased on metsarahvas. Esimesel iseseisvusajal kõneles sellest näiteks folklorist Oskar Loorits. Semiootikust kirjanik Valdur Mikita on aga eestlasi nimetanud metsaserva rahvaks, kes seisavad põllul seljaga metsa poole.

Olgu sellega kuidas on, kuid erilist rolli mängib mets eestlaste teadvuses ja kultuuris kindlasti. See paistab selgelt välja metsaseaduse plaanitavate muudatuste ümber lahvatanud kirgedest. Muudatused puudutavad muuhulgas okaspuude raiet: kuusikute lageraieks lubatavat raievanust tahetakse alandada 80 aastalt 60 aastale ning leevendada  piiranguid männimetsa turberaiele.

Okaspuupalk läheb hästi kaubaks. Okasmetsa raie riigimetsas toob raha riigi rahakotti ning oleks kasulik metsatöötlejatele, kuna suurem pakkumine hoiab toorainehinnad madalad. Põhimõtteliselt on viimasel kümnendil tegeletud peaasjalikult sellega, et metsaraie piiranguid leevendada, mis on kahtlemata ka ettevõtjate lobitöö tulemus. Nii muudeti 2008. aastal metsamajandamiskava metsaomanikule soovituslikuks dokumendiks, siis kaotati ära osa kaitsealadest ning 2013. aastal leevendati lageraienõudeid. Selle tulemusena on raiumine Eestis lihtsam ja raiuda tohib rohkem.

Olgugi et mets on erinevalt näiteks Gazpromi gaasist taastuv ressurss, tähendab nende liiga kiire maharaiumine, et mets ei jõua taastuda. See ongi viinud kuusikute pindala vähenemiseni ning võib tulevikus viia niikaugele, et meile harjumuspäraste okaspuumetsaga kaetud maastike asemele ilmuvad kännud ja lehtpuuvõsa. See on ebameeldiv väljavaade. Huvitaval kombel on metsade kaitse tõusnud samal ajal  päevakorda ka meie lõunanaabrite juures Lätis, kus laialdaselt protestitakse riigifirma VAS Latvijas valsts meži tegevuse ja – olgem ausad – ahnuse vastu.

Metsal on põhimõtteliselt kolmikfunktsioon: peale materiaalse ka ökoloogiline ja kultuuriline. Oluline on leida nende kolme vahel kompromiss, mis tagab, et metsi majandataks nõnda, et kunagi saaksime järeltulevatele põlvedele pärandada metsad ühes seal elavate lindude ja loomadega, seal kasvavate seente ja marjadega ning puhaste veekogudega. Metsa väärtus on meie maale ja rahvale tunduvalt suurem kui pelgalt neli tuhat eurot hektari eest, mis riigi või ettevõtja kaukasse teoreetiliselt võib lisanduda. Tegemist on millegi mõõdetamatuga.

Seotud lood
15.12.2016 17.12.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto