
Pärast Venemaalt pärit häkkerite sekkumist USA valimiskampaaniasse, mis aitas kaasa Moskvale meelepärase Donalt Trumpi võidule, on tekkinud hirm, et Kremli käsi sirutab ka järgmisel aastal toimuvate Saksamaa parlamendivalimiste poole.
Pärast Venemaalt pärit häkkerite sekkumist USA valimiskampaaniasse, mis aitas kaasa Moskvale meelepärase Donalt Trumpi võidule, on tekkinud hirm, et Kremli käsi sirutab ka järgmisel aastal toimuvate Saksamaa parlamendivalimiste poole.
Paljud ajakirjanikud ja julgeolekuametnikud on viimase nädala jooksul väljendanud avalikult muret Venemaa küberrünnakute pärast ja kuidas need võivad aidata äärmuslastel Saksamaal võimule tõusta. Isegi Saksamaa kantsler Angela Merkel võttis sel teemal sõna ja ütles, et ta ei välista Venemaa sekkumist 2017. aasta parlamendivalimistesse küberrünnakute ja valeinfo levitamise kampaaniate kaudu.
«Saksamaa on Venemaa desinformatsiooni sihtmärk ja kantsler Merkelit nähakse Kremli poolt takistusena Venemaa huvide elluviimisel. Ta hoiab järjekindlat positsiooni sanktsioonide ja Venemaa poliitika osas,» rääkis Saksa Välispoliitika Ühingu (DGAP) Venemaa ekspert Stefan Meister intervjuus Postimehele.
Meisteri hinnangul peab tuleval aastal olema valmis küberrünnakuteks poliitikute ja riigiasutuste vastu. Tema sõnul võidakse, nagu USA valimiste eel, hankida sel teel infot, mida siis hiljemalt läbi Wikileaksi või välismaal tegutsevate Kremli rahastatud väljaannete kaudu avaldatakse. «Võidakse tõstatada teemasid, nagu migratsioon ja kriis Euroopa Liidus. Seda, kui efektiivne see saab olema, oleneb meie otsustajatest, meediast ja julgeolekuorganitest,» lisas ta.