Sisukord
Arvamus
Postimees

Arko Olesk: aina kodusem kosmos

2 min lugemist
Arko Olesk FOTO: Videokaader

Kui tudengid meisterdasid Eesti esimest satelliiti EstCube-1, ei väsinud juhendaja Mart Noorma igas intervjuus rõhutamast, et kogu ettevõtmise laiem eesmärk on panustada ka Eesti majandusse. Seda niimoodi, et tudengiprojektis ettevõtlikkust üles näidanud ja kosmoseteadmisi saanud noored leiavad pesast välja lennates tööd kõrgtehnoloogilistes ettevõtetes või alustavad omaenda kosmoseprojekti või -äriga.

Selle nädala uudis, et Euroopa kosmoseagentuur ESEO – olgugi samuti tudengisatelliit, on see palju suurem ja uhkem projekt kui EstCube – tellib oma kosmosekaamerad just Tartust, on tõend, et mõttekäigul oli alust. EstCube tõestas, et suudame teha midagi nutikalt, seda märgati ning nüüd on jalg suure kosmosemängu ukse vahel.

Veel on liiga vara hõisata, et kosmosetööstusest saab Eesti majanduse uus kasvuvedur või midagi seesugust. See leping oli vaid esimene samm ning veel on raske ennustada, mis mõõtu teadus- või tööstusharuks see Eestis kasvada suudab. Hakkajaid tegijaid tundub olevat ning kuuldavasti on raudu tules veel mitu.

Oli selge, et tohutu entusiasmi varal ellu viidud EstCube pidigi olema käivitaja, hüppelaud. Edasi peavad selle kasvandikud hakkama saama «normaalses» turuolukorras, heideldes teadusgrantide ja tehnoloogialepingute pärast võrdväärsetel alustel kõigi teiste Eesti ja Euroopa tipprühmadega. Seal loeb vaid see, kas oled tipptasemel.

Küllap pakutakse emotsionaalseid hetki edaspidigi ning saame kaasa elada Eesti ja Euroopa kosmoselaevade lendudele, nagu elame kaasa Ott Tänaku kihutamistele või TransferWise’i rahaliigutamistele – ikkagi oma.

Samal ajal ei ole saladus, et Eesti kui riigi motiiv kosmose valdkonnas tegutsemisel on ikkagi edendada ettevõtlust, seda teadmusmahukat, mida justkui spunki taga otsitakse (olgugi et riik suudab tihti korraldada riigihankeid, kus seesama teadmusmahukus jääb hinna kõrval seitsmendajärguliseks).

See nädal tõi teisegi olulise kosmoseuudise. Mitte selle, et inglased saatsid õhupalliga lihapiruka kosmose poole, vaid et Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteem Galileo hakkas tööle.

Seegi on süsteem, millest kogu Euroopa Liidus on loodetud uut majandusvedurit, sest GPSist täpsemale ja avatumale süsteemile saab palju lihtsamini üles ehitada mitmesuguseid teenuseid.

Kasutaja ei pruugi märgata ega vahet teha, kas tema telefoni rakendus tiksub GPSi või Galileo peal, kuid arendajatele, ka Eesti omadele, avanevad uued võimalused. Jällegi, palju suuri lootusi, kuid tõsiasi on, et kosmosetehnoloogia väli on avatud paljudele, eeltingimusteta. Eks ole, pelgalt vahemaa poolest on kosmos meile ju palju lähemal kui Brüssel või London või Silicon Valley.

Seotud lood
22.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto