E, 3.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Iidvanu konte uuriv noor arheoloog koolnute kättemaksu ei karda

Kaspar Koort
Iidvanu konte uuriv noor arheoloog koolnute kättemaksu ei karda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Arheoloog Mari Tõrv keerutab sõrmede vahel enam kui 6000 aasta eest surnud naise reieluud, mis kaevati välja Emajõe äärest Veibrist. Ühes naisega oli samasse hauda maetud kolm last.
Arheoloog Mari Tõrv keerutab sõrmede vahel enam kui 6000 aasta eest surnud naise reieluud, mis kaevati välja Emajõe äärest Veibrist. Ühes naisega oli samasse hauda maetud kolm last. Foto: Kristjan Teedema

Neli aastat tagasi pakkis noor Tartu ülikooli arheoloog Mari Tõrv oma seitse asja, võttis kaasa abikaasa Risto ja nelja-aastase poja Hugo Laasi ning sõitis Põhja-Saksamaa väikelinna Schleswigisse, et sealses Balti ja Skandinaavia arheoloogia keskuses valmis kirjutada doktoritöö.

Nüüdseks on pere tagasi kodumaal ja täienenud uue ilmakodaniku võrra. Kahekuuse Karl Perti mähkimise ja söötmise vahel pidi Mari Tõrv aga möödunud neljapäeval sõitma Tallinna, et vastu võtta üliõpilaste teadustööde peaauhind. Selle pälvis ta kiviajal Eestis elanud küttide-korilaste matmiskombeid käsitleva doktoritöö eest.

Eesti esimesed kiviaegsed leiud pärinevad umbes 11 000 aasta tagant. Kiviaeg kestis siin enam kui 7000 aastat, olles pikim ajajärk Eesti ajaloos. Tolle kauge aja kajastusena on teada 18 küttide-korilaste matmispaika, neist välja tulnud inimluud ongi Mari Tõrva keskne uurimisteema.

Märksõnad
Tagasi üles