Sisukord
Arvamus
Postimees
20.12.2016
Eesti Millisest kuusest saab kena jõulupuu? Eesti Rahvusringhääling 90 Mälumäng Aasta pressisõber sai nimelise ruupori Horoskoop Male Tagakaas Palju õnne Eesti ehitusplatside räpane saladus (23) Riik lubab, et südamehaiged saavad kiiremini lõikusele Riigikohus teeb otsuse haldusreformi kohta Euroopa Liit kinnitas Partsi kontrollikoja liikmeks Pidulikult ristitud Leiger läheb liinile neljapäeval Majandus Majanduse lühiuudised Majanduse lühiuudised Tartu Milli ähvardab hiigeltrahv maksupettuse eest (1) Riigi riskikapitali juhtimine läheb omadele Soorm: otsime HKscaniga sõbralikku lahutust (3) Iirimaa vaidlustab hiigelmaksunõude Apple’le Välismaa Filipiinide surnumatja soovib uimastisõja lõppu (1) Valuutafondi juht pääses soolaputkast Ankaras lasti maha Venemaa suursaadik Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE. Kataloonia iseseisvus - sinuga või sinuta? Arvamus Jaak Jõerüüt: mida mäletada aastast 2016? (2) Marcus Kolga: Eesti tõusis inimõiguste kaitsmisel teenäitajaks (3) Rannar Raba: tujurikkuja president (11) Postimees 1991. aastal: lugejaga vestleb ETV toimetaja Vahur Kersna Juhtkiri: võõrtööliste meelitamine sandikopikate eest on sigadus (3) Mart Raudsaare aasta 2016: ananassi külvamise uus katse (1) Kultuur Ajalehest pärit legend Sport Spordi lühiuudised Avameelse intervjuu andnud Johaug: mu ümber toimuv hirmutab mind Ajakirjanikud eelistasid kergejõustiklasi ja sõudjaid Eesti talisportlased on teel uue rekordi poole (1) Kalevi kodumängu nägemiseks tuleb töölt varakult lahkuda (2) Tribuntsovi pettumuste aasta Põhjatu rahaauk tekitab jalgpallimaailmas ärevust Tartu Avo Blankin: Kolm viimase hetke ettepanekut haldusreformi päästmiseks Veeteede amet välistas Emajõge sulgeva pontoonsilla (7) Juhtkiri: kelle mugavus ikkagi maksab? Linnad paugutavad aastalõpul mullusest uhkemalt (3) Uue maja ehitus teeb jalakäijate elu keeruliseks (1) Teehooldajatele tõotavad tulla ärevad jõulupühad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rannar Raba: tujurikkuja president

2 min lugemist
Sakala vanemtoimetaja Rannar Raba FOTO: Marko Saarm

Uute tseremoniaalsete traditsioonide juurutamine või seniste ümberkujundamine pole Eesti presidendi esmane ülesanne. Ometi mäletab rahvas oma riigipäid tagantjärele paljuski just selle järgi, milliseid tavasid nad oma ametiajal tähtsustasid.

Et Lennart Meri oli meie esimene taasiseseisvumisjärgne president, kes pidi looma institutsiooni sisu, jäi tema pärandiks üksjagu seda laadi algatusi. Ennekõike Soome stiilis vabariigi aastapäeva vastuvõttude, eriti pingviinide paraadi ellukutsumine.

Arnold Rüütel pani rõhku inimeste tänamisele. Oli vaid üks aasta viiest, mil ta andis välja vähem kui 500 aumärki. Tõsi, aastases arvestuses on ordenirekord siiski Meri käes: enne ametist lahkumist andis ta autasu koguni 908 inimesele.

Toomas Hendrik Ilves tõmbas ordenite külvamisele kriipsu peale. Samuti viis ta 24. veebruari vastuvõtu Tallinnast rändama ja lisas kaalu 20. augustile.

Kersti Kaljulaid näitas oma hoiakuid esimesel ametipäeval, jättes minemata Kaarli kirikusse tema inauguratsioonile pühendatud teenistusele. Et kõik eelmised presidendid on evangeelse luterliku kiriku rolli riiklikel tähtpäevadel tunnustanud, tuleb uue presidendi žesti pidada jõuliseks sõnumiks.

Kaljulaid tegi hästi. Esiteks, kuna Eestis pole riigikirikut, millele peaks tingimata ametlike pidustuste programmis sõnaõigust andma. On tore, kui usuringkonnad konfessioonist sõltumata olulistel hetkedel oma kombestiku kohaselt maa ja rahva hea käekäigu nimel kõrgeima poole pöörduvad, aga mida vähem on selles protokollilist kohustust, seda siiram see näib.

Teine põhjus on tähtsam. Usk peaks olema isiklik asi. Südameteemasid pole paslik auvahtkondade, sõjatehnika ja pärjapanekute sisse uputada. Ajaloos on seda niigi mõõdutundetult tehtud.

Huvitav on jälgida, kas Kaljulaidi valik hakkab tunda andma ka teiste sündmuste puhul. Meenutagem, et seni on 24. veebruari paraadil olnud peakaplan üks kahest ametikandjast, kes kõnepuldist kaitseväelaste ja rahva poole pöörduvad. Ühtlasi on laul «Hoia, jumal, Eestit» meie suurimas militaarses demonstratsioonis vaat et kesksel kohal.

Mingu usuasjadega kuidas läheb, aga eelseisvat aastavahetust silmas pidades tahaks üht asja vastsele presidendile pakkuda küll. Nimelt pole põhjust, miks peaks riigipea aastalõpukõne ETV eetrisse minema 31. detsembri viimastel minutitel. Tunnistagem: see on aeg, mil suur osa rahvast on sügavas peomeeleolus, et mitte öelda purjus. Pealegi on vana-aastaõhtu hilisemate tundide teleprogramm üles ehitatud huumorile. President ei mõju selle keskel aga mitte naljaka, vaid tujurikkujalikult halenaljakana. Ise pole ta selles süüdi.

Ma ei ütle, et riigipea nääriläkitust pole tarvis. Küll aga sobiks see paremini kell 21 algava «Aktuaalse kaamera» ette, nagu 1. septembril. Nii saaks riigi asi väärikalt aetud ja vahest jõuaks öeldu mõte ka suurema hulga inimesteni. Vähemalt oleks asisemat sorti peoseltskondadel õhtuks üks lisajututeema.

Seotud lood
19.12.2016 21.12.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto