Sisukord
Juhtkiri
Postimees
20.12.2016
Eesti Millisest kuusest saab kena jõulupuu? Eesti Rahvusringhääling 90 Mälumäng Aasta pressisõber sai nimelise ruupori Horoskoop Male Tagakaas Palju õnne Eesti ehitusplatside räpane saladus (23) Riik lubab, et südamehaiged saavad kiiremini lõikusele Riigikohus teeb otsuse haldusreformi kohta Euroopa Liit kinnitas Partsi kontrollikoja liikmeks Pidulikult ristitud Leiger läheb liinile neljapäeval Majandus Majanduse lühiuudised Majanduse lühiuudised Tartu Milli ähvardab hiigeltrahv maksupettuse eest (1) Riigi riskikapitali juhtimine läheb omadele Soorm: otsime HKscaniga sõbralikku lahutust (3) Iirimaa vaidlustab hiigelmaksunõude Apple’le Välismaa Filipiinide surnumatja soovib uimastisõja lõppu (1) Valuutafondi juht pääses soolaputkast Ankaras lasti maha Venemaa suursaadik Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE. Kataloonia iseseisvus - sinuga või sinuta? Arvamus Jaak Jõerüüt: mida mäletada aastast 2016? (2) Marcus Kolga: Eesti tõusis inimõiguste kaitsmisel teenäitajaks (3) Rannar Raba: tujurikkuja president (11) Postimees 1991. aastal: lugejaga vestleb ETV toimetaja Vahur Kersna Juhtkiri: võõrtööliste meelitamine sandikopikate eest on sigadus (3) Mart Raudsaare aasta 2016: ananassi külvamise uus katse (1) Kultuur Ajalehest pärit legend Sport Spordi lühiuudised Avameelse intervjuu andnud Johaug: mu ümber toimuv hirmutab mind Ajakirjanikud eelistasid kergejõustiklasi ja sõudjaid Eesti talisportlased on teel uue rekordi poole (1) Kalevi kodumängu nägemiseks tuleb töölt varakult lahkuda (2) Tribuntsovi pettumuste aasta Põhjatu rahaauk tekitab jalgpallimaailmas ärevust Tartu Avo Blankin: Kolm viimase hetke ettepanekut haldusreformi päästmiseks Veeteede amet välistas Emajõge sulgeva pontoonsilla (7) Juhtkiri: kelle mugavus ikkagi maksab? Linnad paugutavad aastalõpul mullusest uhkemalt (3) Uue maja ehitus teeb jalakäijate elu keeruliseks (1) Teehooldajatele tõotavad tulla ärevad jõulupühad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: võõrtööliste meelitamine sandikopikate eest on sigadus

2 min lugemist
Ukrainast pärit must tööjõud elas Tallinna kesklinnas ühes toas pead-jalad koos. FOTO: Politsei- ja piirivalveamet

Tänase lehe lugu Eesti ehitusplatsidel ebaseaduslikult töötavatest välismaalastest ja see, et esimest korda ajaloos on täis saanud sisserände piirarv, on märgid ühest ja samast probleemist, mis lähematel aastatel ja aastakümnetel süveneb.

Majanduse seisukohast ongi (peaaegu) võimatu rahvastiku vananemises ja vähenemises midagi positiivset näha. Loomulikult seab see surve alla riiklikult korraldatud sotsiaalsüsteemid. Näeme seda nii oma pensioni- kui ka haigekassa prognoosidest. Ettevõtjad näevad aga üha selgemalt töökäte puudust.

Praegu sisenevad tööturule väikesed, 1990ndatel sündinute aastakäigud, pensionile lähevad aga palju arvukamate põlvkondade esindajad. Kuigi rahvastikuprognoosid on meile kõigile pikka aega teada olnud, tajume muutust ikkagi järsuna ja avalikkust tabab mõnigi sellega seotud probleem justkui üllatusena.

Varasematel aastakümnetel on ka Lääne-Euroopa tööandjad rääkinud üsna samasugust juttu, kui räägivad nüüd tööandjad Eestis. Praegu pole enam kõne all sisserände reeglite leevendamine tippspetsialistidele või üksnes oskustööliste Eestisse toomine. Jutt on üha laialdasemalt ka lihtsa ja odava töö tegijatest.

Paraku teame demograafilistest prognoosidest, et senise tööealiste inimeste arvu hoidmiseks peaks sisseränne ületama praegust väljastpoolt ELi tulijate piirarvu mitu korda ja jutt ei ole ainult ehitusplatsidest. Sellises mahus sisseränne aastakümnete vältel tähendaks aga, et millalgi jääksid eestlased omal maal vähemusse. Näeme nii Lääne-Euroopa kui ka oma kogemusest, et uustulnukate kohanemine ei kulge kiirelt ega probleemideta. Inimene pole klots, mida saaks lihtsalt niisama ühest kultuurilisest keskkonnast teise tõsta, lootes, et kõik laheneb kuidagi iseenesest.

Muidugi pole kehtiv piirarv – üks võõrtööline iga tuhande kohaliku inimese kohta aastas – täppisteadus. Siiski iseloomustab see umbkaudu seda arvulist piiri, mida Eesti ühiskond on suuteline vastu võtma (peale kõigi muude rändeliikide) – tegelema nii rände heade kui ka ühiskonda koormavate külgedega. Praeguse struktuuriga Eesti majanduse kõiki ootusi, nagu osutatud, piirarvu väike suurendamine aga rahuldada ei suuda.

Piirarvu suurendamine ning teiste reeglite ettevaatlik ja arukas muutmine saab parimal juhul olla vaid üks osa lahendusest. Pikaajalist tasakaalus arengut toetavad küsimused puudutavad aga tagasirände soodustamist, sündimust toetavaid poliitikaid, robotiseerimist jpm. Riik ei peaks soodustama madalapalgaliste ametikohtade täitmist sisserändajatega, vaid majanduse kohanemist Eesti demograafilise reaalsusega ja liikumist kõrgema tulutaseme poole.

Mis puudutab aga ettevõtjaid, kes meelitavad turistiviisaga siin viibivaid ukrainlasi paarisajaeurose kuupalga eest ebaseaduslikult töötama, siis see on kõige puhtakujulisem sigadus, mille eest peaksid õiglustunde järgi suurema ja tuntava karistuse saama just need ettevõtjad, mitte niivõrd kehvadesse oludesse meelitatud töömehed.

Seotud lood
19.12.2016 21.12.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto