Sisukord
Päevakomm
Postimees
22.12.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Mida väiksem, seda magusam Vaher tõstab politseijuhtide palka (6) Eesti lühiuudised 22.12 Palju raha, suured ootused (11) Maailma väljakutsed on igale riigile üksi olles liiga suured (10) Majandus Eelarve panustab korralikule palgatõusule Majanduse lühiuudised Noored võtavad üha agaramalt kodulaenu Välismajanduse lühiuudised 22.12 Sünteetiliste teemantide müük kasvab Välismaa Välismaa lühiuudised 21.12.2016 Ivanka Trump pehmendab isa karmi mainet Saksa politsei jätkab jahti ründajale (1) Joonisfilm tõi valgevenelasele pika pagulaselu Poola liigub teadmata suunas Välismaa lühiuudised 22.10.2016 Arvamus Daniel Pipes: kuidas minimeerida vigu Lähis-Idas – mõned soovitused Donald Trumpile (4) Hanno Pevkur: suurriigid sunnivad meid pingutama (3) Ants Nõmper: heategevus teenuse osaks Postimees 1936. aastal: rahvuskogu kandidaadi laimaja vangi Noored võtavad üha agaramalt kodulaenu Kaur Maran: üks sogane metsamure (3) Juhtkiri: haldusreform ei jää toppama. Aga riigireform? (2) Jaanus Heinsar: kuidas valmistuda kaasaegse maailma ohtudega toime tulemiseks (2) Kultuur Tiit Aleksejev: kirjutamine on põhjalik lugemine Portreelood postsotsialistlikust Poolast Sport Suusaliidu sisesõda jätkub täie hooga (7) Treial mängib Tšehhis taas tempomehena ja ootab kuulmist tagasi Maailma vallutamine algab Londonist Kas vanameister aitab soomlase maailma parimasse vormel-1 tiimi? Leok räägib vaikselt, aga unistab suurelt Tarbija Mida väiksem, seda magusam Suur maitseproov: kust saab parimaid mandariine? Tartu Marek Doronini lahkumismäng toob platsile Tartu kõigi aegade korvpallitähed Kommunistide punane minevik jõuab kõige täiega Tartusse (1) Linnavalitsus andis ülikooli IT-maja projekteerimiseks rohelise tule Miks on ERMi lett Kvartalis lahti ainult kaks tundi päevas? (1) Kuusk loob õige pühadetunde, olgu ilm või riigikord milline tahes (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kaur Maran: üks sogane metsamure

2 min lugemist
Kaur Maran. FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Olen metsaseaduse ümber toimuvast üritanud aru saada varsti juba nädal aega. Umbes sellest ajast, kui EMÜ ja TÜ teadlased Postimehe arvamusloos kirjutasid, et ministeerium hägustab pilti metsamajandusest eksitavate arvude esitamisega.

Täistööpäevad ja nendele järgnenud õhtud on ennekõike teinud selgeks, et kogu asi on ka paljudele valdkonna ekspertidele hoomamatu – mõlemat pidi tuuakse erinevat statistikat, autoriteetseid viiteid. Miks ma siis ikkagi metsanduse seisu pärast muret tunnen?

Erinevate teadlaste, aktivistide ja ametnikega mõlemal pool «veelahet» rääkides on saanud selgeks, et riik ja metsamehed kasutavad metsandusseaduse muudatuse põhjendamisel pea ainult majanduslikke argumente – «üleküps» mets tuleb realiseerida, «omanikul» on õigus tulule ja arengukavas on raiemahud seatud «optimaalse» stsenaariumi alusel.

Tuleb rõhutada, et muus kui majanduslikus mõttes sellist asja nagu «üleküps» mets ei eksisteeri – puu sureb ära ja asemele tuleb järgmine. Sama loogika järgi on mets sügisel täis üleküpsenud kukeseeni ja mustikaid. Riiklikult seatud optimaalne (ja seega sihitav) raiemaht on seda samuti vaid majanduslikus mõttes. Kahtlemata on omanikul õigustatud ootus saada oma maalt tulu. Seejuures ei saa aga unustada, et Eesti suurim metsaomanik on jätkuvalt riik, suurim majandaja RMK ja mingist momendist muutub õigustatud ootuse ja ahnuse vaheline piir väga häguseks.

Eesti metsanduse raamdokumentides seisab seejuures, et meie mets peab suutma jätkusuutlikult pakkuda lisaks puidu tootmisele ka erinevaid sotsiaalseid ja ökoloogilisi hüvesid, seda nii kohalikul, riiklikul kui ka globaalsel tasemel.

Lisaks painduvad seda jätkusuutlikkust mõõtvad näitajad sõltuvalt nende esitaja taustast nagu kumm. Ühel hetkel on varem arvatust suuremaks osutunud juurdekasv – täpsustamata, kas tegu on bruto- või netojuurdekasvuga – põhjus rahulikult hingata, et üleraiet ei toimu. Järgmisel hetkel ei puutu üleraie aga üldse asjasse ning teatatakse, et lühiajaliselt võib julgelt raiuda ka üle juurdekasvu piiri. Ühel hetkel räägivad metsamajandajad, et näevad olukorda pikemas perspektiivis kui raielankidest hüsteeriasse minevad looduskaitsjad, järgmisel hetkel teatab aga RMK esindaja rahvarohkel seminaril, et kuuskede raievanuse alandamisega on tuline kiire, kuna vastasel juhul mädaneb üleküps mets kohe ära ja kukub kokku. Tahtmata teha maha teisipäeval tutvustatud uusi ja täpsemaid metsainventeerimise hinnanguid, möönan siiski, et need ei tee pilti selgemaks, vaid sogastavad veelgi.

Kindlasti ei taha ma siinkohal öelda (nagu metsameeste demagoogia tihtipeale looduskaitsjaid süüdistab), et raiuda ei tohi üldse või et majanduslikke argumente ei tohi kasutada. Nagu ütleb kantsler Talijärv, majandataksegi metsa kirve ja saega, kuid praegu avalikkusesse paisatud argumendid ei tekita usaldust selle vastu, kuidas majandamise viise otsustatakse.

Seotud lood
21.12.2016 23.12.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto